/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
/nginx/o/2016/06/13/5505679t1h7a30.jpg)
Värske uurimus näitab, et ööinimeste ja hommikuinimeste erinevust võib selgitada geenivariant. Eurooplaste seas on selliseid inimesi üks 75 kohta.
Teadlased lahendasid ööinimeste müsteeriumi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA teadlased avastasid ööinimesi uurides, et neid võib tavapärasest hiljem voodisse sundida teatud geenimutatsioon, mis seostub CRY1-nimelise geenivariandiga. Tulemustest kirjutasid nad ajakirjas Cell, vahendas New Scientist.
Sellisele järeldusele jõudis uurimisrühm pärast seda, kui avastas uneprobleemide käes kannatava inimese genoomist CRY1-nimelise geeniga seotud mutatsiooni. Selle inimese pere uurides ilmnes, et samasugune mutatsioon esines ka viiel tema sugulastest ning neilgi tuli ette uneprobleeme.
Seepeale otsustasid teadlased uurida kuut perekonda Türgis, kes valiti uuringusse seetõttu, et nende hulgas leidus 39 inimest, kel oli sama geenimutatsioon. Uurimus näitas, et võrreldes n-ö tavainimestega jäid geenimutatsiooniga inimesed uniseks alles kaks kuni neli tundi hiljem. Ka kannatasid paljud neist uneprobleemide käes.
Töö autorid usuvad, et geenimutatsioon aeglustab keha bioloogilist kella ning nii venib nende inimeste päevatsükkel pikemaks ja seetõttu jäävadki nad teistega võrreldes hiljem uniseks. Uurimuse teinud teadlaste hinnangul võib sellise mutatsiooniga inimesi eurooplaste seas olla üks 75 kohta (kui soomlasi mitte arvestada).
Siiski ei tasu töö autori, Rockefelleri ülikoolis töötava Michael Youngi sõnul «öökullidel» meelt heita, sest korralikku unerežiimi jälgides saab und kontrollida.
Loe põhjalikumalt originaalartiklist.