Maa-tüüpi eksoplaneedil avastati esimest korda vesine atmosfäär

Kunstniku kujutis planeedist GJ 1132 b, mida peetakse nüüd esimeseks teadaolevaks paksu atmosfääriga eksoplaneediks. Foto: Dana Berry/AP/Scanpix

Vaatlusandmed näitavad, et meist ligi 39 valgusaasta kaugust planeeti GJ 1132b peab ümbritsema paks atmosfäär, vahendab BBC.

Maavälise elu entusiastidel ei tasu tänase uudise peale üleliia endast välja minna – elu leidmise võimalus GJ 1132b’l on ligi nullilähedane. Ometigi on see oluline samm elu otsimise teel, kuna varem ei ole keegi suutnud eksoplaneeti ümbritseva atmosfääri olemasolu tõestada.

Meist 39 valgusaasta kaugusel asuv GJ1132b on Maast ligi 1,4 korda suurem ning vaatlusandmete põhjal oletatakse, et tema atmosfäär peaks koosnema kas metaanist, veeaurust või nende kahe segust. Kui need tingimused võiksid veel mingitki pidi elu teket võimaldada, siis tema 370ºC’ni ulatuv pinnatemperatuur tõmbab sealt elu leidmise tõenäosuse siiski nullilähedaseks.

Vela tähtkujus asuva planeedi esmaavastamine toimus 2015. aastal. Kuigi ta on oma mõõtmetelt Maaga üsnagi sarnane, on täht, mille ümber ta tiirleb, Päikesest oluliselt väiksem, jahedam ja nõrgem.

Tähte olemasolu tehti kindlaks nn möödalennu-fotomeetria meetodiga, mille käigus jälgitakse tähelt Maale jõudvat valgust. Kui planeet tähe eest mööda lendab, siis vähendab see hetkeks siia jõudvat valgust ning nende muutuste täpne analüüs võimaldabki hinnata nii planeedi orbiiti kui ka massi.

«Planeedi möödalennu ajal [tähe ja Maa vahelt] muutub siit nähtav tähe valgus nõrgemaks ja see on väga hea meetod nende planeetide kohta uute teadmiste saamiseks. Nii avastati ka GJ 1132b,» ütles uuringu juhtivautor John Southworth Keele’i Ülikoolist BBC uudistele.

Kui planeet aga tähe eest mööda lendab, jätavad tema atmosfääris olevad molekulid valguskiirtele oma jälje, mistõttu saab nii hinnata ka atmosfääri olemasolu ja koostist. Värsked GJ 1132b vaatlused viitavadki sellele, et tal peab olema paks atmosfäär, mis koosneb peamiselt veeaurust ja/või metaanist.

Nii võib planeet olla näiteks paksu uduga kaetud kera nagu «Tähesõndadest» tuntud Kamino. Kuigi elu esinemise tõenäosus sel planeedil on kaduvväike, usuvad teadlased siiski, et leid on oluline samm maavälise elu otsingutel – juba selle olemasolu on hea märk, et vesised elukõlbulikud planeedid ei pruugi olla sugugi võimatud.

Planeeti kirjeldav uuring avaldati teaduajakirjas Astronomical Journal.