/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/07/6526919t1h7227.jpg)
Tuleb välja, et erinevalt suuremast osast teistest loomadest suudavad peajalgsed, kelle hulka kuuluvad kaheksajalad ja kalmaarid, aga näiteks ka seepia ehk tindikala, muuta enda geenides kirjas olevaid juhiseid.
Kes on loomad, kes suudavad ise oma geene muuta?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii vahendas ERRi teadusportaal Novaator ajakirjas Cell ilmunud artiklit, kus USA ja Iisraeli teadlased kirjeldasid, kuidas peajalgsed kirjutavad alatihti DNA molekuli pealt RNA molekuli peale kopeeritud koodi pisut ümber, mille tulemusena suureneb erisuguste valgumolekule hulk, mida rakud sünteesivad, ja see avaldub mitmesugusel huvitaval moel.
Nähtus on iseenesest avastatud juba mõne aja eest ja mõne teadlase arvates võib seda käsitleda erilist laadi evolutsioonina, mis rajaneb mitte DNAs toimuvatel mutatsioonidel, vaid RNA redigeerimisel.
RNA on DNA sarnane molekul, mis kopeerib tavaliselt piinliku täpsusega mõnes DNA jupis leiduva geenikoodi, et selle põhjal võiks rakus kokku panna just niisuguseid valgumolekule, mida DNA kood kodeerib. Kuid Rosenthali ja kolleegide tööst selgub, et näiteks kalmaari ajurakkudes võidakse enam kui 60 protsenti RNAsse kopeeritud infost ümber kodeerida.
Loe põhjalikumalt Novaatorist.