:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2017/04/06/6524817t1ha334.jpg)
Kes kunagi proovinud peenema aiavooliku sisse jämedamat toppida, teab, et see ei ole sugugi kerge ülesanne. Ometigi saavad Ameerikas elavad kuningmaod hakkama just millegi sellisega.
Teadlased tegid kindlaks, kuidas maod endast suuremaid ohvreid alla neelavad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täpsemini söövad nad endast suuremaid madusid – neelavad need tervenisti alla ja seedivad ära. Seejuures on nende toidulauast olulise osa moodustavad nastiklased neist vähemalt 20 protsenti suuremad. Kuidas nad sellise vägiteoga hakkama saavad, oli teadlaste jaoks aastaid suur müsteerium.
Enne lahenduse toonud teadustööga alustamist teadsid zooloogid vaid mõnd tunnust, mis kuningmadudel saaki neelata aitavad. Näiteks on neil väga painduvad lõuad, mille abil saaklooma enda sisikonda siksakiliselt pressida. Kuidas saak aga endast väiksema looma kõhus sureb?
Varasemast oli teada, et näiteks imetajad surevad mao sisimuses reeglina lämbumise tõttu. Madude puhul ei ole seegi võimalik, kuna maod suudavad ilma hingamata palju kauem elada.
Tegemaks kindlaks, kuidas maod endast suuremaid suguvendi ikkagi elusalt alla neelata ja ära süüa suudavad, viis Missouri ja Louisiana ülikooli teadlastest koosnev uurimisrühm läbi kolm eksperimenti.
Kõigepealt uuriti tehistingimuses elavate madude põhjal välja nende lihaste kogus kehamassi suhtes ning see, kui palju jõudu nad põgenedes rakendada suudavad. Tuleb välja, et lihasmassi ja jõu poolest polnud madudel suurt vahet.
Seejärel anti madudele süüa spetsiaalsete sensoritega varustatud hiired, et uurida jõudu, millega need saaki pigistavad. Tuli välja, et kuningmaod suutsid hiiri pigistada kuni kolm korda tugevamalt kui nastikud.
«Kõigil nastikutel oli jõu rakendamine kehas väga muutuv ja juhuslik. Kuningmadude puhul aga ilmnes elegantne, vedrulaadne liigutuste muster,» ütles New Scientistile uuringus osalenud David Penning.
Selline talitluslik erinevus näitab, kui oluline on õigete liigutuste tegemine – kuigi jõud on sama, suudab efektiivsemalt üles ehitatud väiksem loom siiski efektiivsemalt tegutseda.
Uuring ilmus ajakirjas Journal of Experimental Biology.