:format(webp)/nginx/o/2017/04/06/6524267t1hde0e.jpg)
Kasutades unikaalset Sündmushorisondi Teleskoopi loodavad teadlased teha pildi meie galaktika keskpaigas asuvast mustast august.
Maa-suurune teleskoop asus tegema esimest pilti mustast august
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mustad augud on müstilised suuresti sellepärast, et me ei tea nende kohta kuigi palju. Nimelt on nende mass nii suur, et nad kisuvad endasse ka valguskiired ja nii ei jõua neist Maale kuigi palju informatsiooni. Täpsemini paistab Maale vaid musta augu ümbrus. Teiselpool nn sündmushorisonti toimuvast ei jõua meieni aga ühtegi märki.
Sel nädalal loodab suurejooneline ülemaailmne teleskoopide koostööprojekt teha esimese pildi, millel saaks näha ka sündmushorisondi tagust müstilist maailma. Tegemist on nn Sündmushorisondi Teleskoobiga, mis koosneb kokku kaheksast raadioteleskoobist üle maailma – Hispaanias, USAs, Mehhikos, Tšiilis ja Antarktikas.
Vahemikus 5.-14. aprillini lülituvad kõik need teleskoobid nimelt kõik korraga sisse. Igaüks neist pöörab oma seadmed Sagittarius A* nimelise musta augu poole ja mõõdab üle kõik sellest suunast pärinevad raadiolained. Nii suure ala peale jaotatud observatooriumite abil peaks olema võimalik luua võimas pea Maa suurune «virtuaalteleskoop».
See teleskoop suudab ühe öö jooksul tabada kaks petabaiti andmeid – piisavalt, et salvestada kahe miljardi inimese genoomid. Arvutused näitavad, et muu hulgas saab nii ka esimese pildi seniajani tabamatuks jäänud sündmushorisondist.
«Sündmushorisondid on saanud osaks teaduse mütoloogiast, aga nüüd saavad nad väga reaalseks. Mida me näeme, seda me ka usume,» ütles meeskonnas osalev Hollandi teadlane Heino Falcke.
Andmete töötlemise, korrastamise ja analüüsimisega läheb kindlasti veel vähemalt aasta aega. Kui tulemused käes, siis loodavad teadlased nende abil aga lahendada mitmeid mustade aukude ja füüsikaga seotud müsteeriume nagu näiteks küsimus sellest, et kuidas on võimalik mustadest aukudest välja tulistatav valgus ning kust augud oma energia saavad. Lisaks on lootust leida siit lahendust ka Einsteini üldrelatiivsusteooria ja kvantmehaanika näilisele vastuolule.
Lähikümnenditel loodetakse lisada võrgustikku veel teleskoope ja saada veelgi täpsemaid pilte Universumi veidramate nähtuste kohta.
«Kui luua sellise resolutsiooniga pilt, mida ei ole kunagi varem tehtud, siis võib leida midagi, mille otsimise peale ei oleks enne tulnudki,» vahendas New Scientist Müncheni Max Plancki Füüsikainstituudi professori Stefan Gillesseni sõnu.