Video: salastatud arhiivist selgus, kui palju raha NSVL Baltimaadest välja imes

ENSV lipp. Foto: Elmo Riig / Sakala

Läti ajaloolane Gatis Krumins purustab mõnel pool tänaseni levinud müüdi, nagu oleks Nõukogude okupatsioon olnud Baltimaades kuldajastu.

Kuigi eestlaste ega ka lätlaste või leedukate jaoks ei ole Nõukogude okupatsiooniga kaasnenud kahjud just suur üllatus, on mitmes Venemaa jutusaates jätkuvalt tihtipeale kuulda väiteid, nagu peaksid Baltimaad olema tänulikud kõigi «investeeringute» eest, mida Nõukogude võim siin tegi.

Mõned aastad tagasi avastas läti ajaloolane aga riigi keskpangast Nõukogude-aegsed salastatud, aga ootamatult täpsed raamatupidamisdokumendid, millest selgub tõde selle kohta, kui palju «Pribaltika» ikkagi Liidu eelarvesse panustas ja kui palju NSVLi «doonorlusest» elas.

Kokku uuris Krumins läbi 45 aasta jagu majandusaruandeid. Mehe sõnul oli tema jaoks suur üllatus see, kui vähe lääne luure teadis Nõukogude Liidu rahaasjade kohta, ning ka Nõukogude Liidu keskpanga arvetepidamise täpsus.

Prioriteedid selgelt näha

Oma töös lükkab ta ümber Nõukogude Liidu poolt kuvatud pildi nagu oleks süsteemi jaoks kõige olulisem olnud inimene ja inimese vajaduste rahuldamine. Nimelt tuli välja, et vähemalt Baltimaades olid kõige suuremad kulutused sõjaväele ja sisevägedele ning ka teiste NSVLi riikide doteerimisele.

Näiteks vahemikus 1949-1990 jõudis Läti NSV eelarvest NSVLi keskpanka 40,6 miljardit rubla, keskpangast Lätti liikus aga vaid 24,7 miljardit.

Kruminsi materjalidest selgub, et ENSV eelarvesse 1949. aastal laekunud käibemaksust läks ligi 1,3 miljardit otse üleriigilisse eelarvesse. Eestisse jäi vaid 352 miljonit.

Läti NSV 1946. aasta eelarvest kulus üle poole sõjaväe ülalpidamisele, palju läks ka siseministeeriumile ja julgeolekule.

«Siin ongi veenvalt näha, mis olid Nõukogude Liidu prioriteedid,» ütles Kurmins.

Kruminsi avastustest on nüüdseks valminud ka lühikene dokumentaalfilm, mida saab vaadata ülalt. Film on vene keeles ja ingliskeelsete subtiitritega.