Uuring: konservatiive ja liberaale ühendavad vaid dinosaurused

Koolilapsed tutvumas robot-dinosaurusega. Värkse uuring näitab, et tänapäeva maailmast kauged suured sisalikud on üks ainsatest teadusteemadest, milles konservatiivid ja liberaalid ühisosa leida suudavad. Foto: Jeremy Piper/AP/Scanpix

Värske teadustöö näitab, et poliitiliselt killustunud ühiskonna liitmisel ei ole teadusest erilist kasu.

Ajal, mil vastandumised ja lahkhelid ühiskonnas on levimas pea kõikjal maailmas, võiks teadus teoreetiliselt olla nii-öelda suur ühtlustaja, kes näitab lahkhelide erinevatele pooltele objektiivset tõde ja aitab seeläbi ka ühist keelt leida. Cornelli ja Yale’i Ülikoolide teadlased näitavad oma värske uuringuga, et selline kujutlus on aga pehmelt öeldes naiivne.

«Tuleb välja, et liberaalid ja konservatiivid on üht meelt dinosauruste osas, aga peaaegu mitte üheski teises küsimuses,» ütles The Guardianile uuringu juhtivautor Michael Macy Cornellist.

Sellist tulemust näitas uuring, mille käigus Macy ja kolleegid kogusid kokku selgete poliitiliste eelistustega inimeste raamatuostu andmeid, kokku üle miljoni tehingu.

Poliitiliste seisukohtade profiilid loodi samuti raamatuostude põhjal, kasutades selleks varasemaid poliitiliste raamatute ostude andmeid. Näiteks võeti siin eelduseks, et Barack Obama raamatute ostjad on suurema tõenäosusega liberaalid kui näiteks teise poliitiku, vabariiklase Mitt Romney oma.

Tuli välja et kuigi ostuharjumuste järgi otsustades on teadus nii konservatiividele kui ka liberaalidele hingelähedane, on nende lugemisvaliku osas kattuvust minimaalselt ja raamatuid valitakse konkreetsete teadusvaldkondade järgi.

Täpsemini valisid liberaalid pigem loodusteadusi nagu füüsika, astronoomia või füüsika teemasid lahkavaid teoseid, konservatiivid aga pigem rakendusteadusi kriminoloogiast ja meditsiinist geofüüsikani. Ühisosana tuligi välja paleontoloogia, kitsamalt dinosaurustesse puutuv, ja veterinaarmeditsiin.

«Võiks öelda, et liberaale huvitab pigem teadus teaduse pärast. Konservatiividele on aga olulisem teaduskirjanduse poliitiline meelestatus,» ütles Macy.

Loe lähemalt The Guardianist.

Uuring ilmus ajakirjas Nature Human Behaviour.