Tükeldatud inimjäänuste analüüs näitab, et surnute hauast tõusmise ära hoidmiseks olid keskaegsed inimesed valmis surnuid jõhkralt lõikuma ja põletama.
Arheoloogide avastus: keskaegne jõhker moodus zombiedega võitlemiseks (1)
Inglismaalt Wharram Percy matmiskohast leitud inimjäänused on aastaid tekitanud teadlastes kahtlusi – kas tükeldamise taga olid näljahäda tõttu kannibalismini viidud inimesed või kinnine kogukond, mis hävitas endale võõrad sissetungijad? Värske uuring viitab aga, et põhjus võis olla seotud hoopis 11. kuni 14. sajanditel elanud inimeste ebatavalise ebausuga.
Nimelt oli tükeldamise taga tõenäoselt hoopis soov hoida ära surnute zombiedena üles tõusmine ja elavate kiusamine. On teada tolleaegne rahvausund, mille kohaselt võisid inimestesse sisse minna pahatahtlikud jõud, kes suunasid neid korda saatma kurjasid tegusid elus ja ka pärast surma.
Keskaegsete allikate järgi oli sellise «needusega» võitlemiseks kõige efektiivsem moodus just nimelt surnute üles kaevamine, nende peade ja teiste kehaosade maha lõikamine ning eemaldatud tükkide põletamine.
Nüüd võttiski grupp teadlasi briti teadusfondist Historic England ja Southamptoni Ülikoolist uurimise alla 137 Wharram Percyst leitud luud ning tuvastasid neilt just selliste protseduurid jäljed. Kokku moodustasid luud 10 inimese luustiku. Luid oli nii põletatud, teadlikult murtud kui ka noaga lõigatud, kuid noajälgi leiti igalt poolt mujalt kui nendest kohtadest, kuhu need oleksid võinud jääda kannibalismi puhul.
Leitud hammaste analüüs näitas, et nende omanikud pidi olema pärit samast piirkonnast, mistõttu välistati variant, et tegemist võis olla ksenofoobse reaktsiooniga võõraste sisserändele.
«Tõenditega näib kõige paremini sobivat selgitus, et Wharram Percy inimeste jäänused põletati ja tükeldati, et takistada neid hauast tõustmast,» ütles New Scientistile Historic Englandi inimskeleti ekspert Simon Mays.
«Kui meil on õigus, siis oleme siin leidnud kõige paremad arheoloogilised tõendid sellise praktika leviku kohta,» lisas Mays. «Siit on näha keskaegsete uskumuste tumedat poolt ja seda, kui erinev see maailm meie enda omast oli.»
Uuring ilmus ajakirjas Journal of Archaeological Science.