/nginx/o/2017/04/03/6516919t1hda94.jpg)
Vastavalt ajakirjas Nature Communications ilmunud uuringule oli Suurbritannia saare eraldumine Euroopast kaheetapiline protsess.
Pildid: kuidas Suurbritannia Euroopast juba 450 000 aastat tagasi eraldus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värsked andmed näitavad, et tänapäeva Inglismaa ja Prantsusmaa vahelise kitsaima koha, Calais’ väina avanemise taga oli hiiglasliku liustikujärve üle kallaste voolamise põhjustatud katastroofiline kulutus.
Nimelt ühendas Suurbritanniat kunagi Euroopaga hiiglaslik Kagu-Inglismaast Loode-Prantsusmaani ulatuv maasild. Tänaseks on sellest alles vaid kuulsad Doveri valged kaljud. Varasemadki uuringud on mänginud ideega, et väina avanemise taga võis olla jääjärve kallaste murdumisest põhjustatud üleujutus, kuid metoodiliste keerukuste tõttu ei ole see seni kinnitust leidnud.
Värskes uuringus näitavad aga Sanjeev Gupta ja kolleegid Londoni Imperial College’ist, et väina avanemine pidi toimuma vaid kahe erosioonietapiga. Neist esimene pidi toimuma ligi 450 000 aastat tagasi, mil sademeveed uuristasid kriiti mõrad ja põhjustasid tammi pruunemise. Ometigi oli Inglise kanali lõplikuks avanemiseks vaja veel ka teist samalaadset sündmust.
Sellest annavad tunnistust merepõhja kivimite kaardistamised, millel on selgelt näha vooluvee tekitatud põhjavorme.
/nginx/o/2017/04/03/6516923t1h5c35.png)
Samalaadsed vee-erosiooni märgid ilmnevad ka piirkonna geofüüsilises läbilõikes. Keset kanalit on ligi 500 meetri laiune setetega täidetud kanal, mida teadlased peavad ürgse uuristuse peamiseks jooneks.
/nginx/o/2017/04/03/6516933t1h9bbe.jpg)