Video: kulguri piltidelt võib näha, kuidas pilved üle Marsi taeva rulluvad

Päikesetõus Marsil. Foto: NASA/JPL-Caltech/University of Arizona/Texas A&M University

Kuigi NASA Mars Curiosity hoiab oma kaamerasilmad enamasti planeedi pinnale fikseerituna, tõstab ta vahel oma pilgu ka üles.

Kuigi punase planeedi atmosfäär on Maaga võrreldes väga hõre, ümbritseb teda siiski piisavalt gaase, et moodustada õhkõhukesed maiste kihtpilvede moodi pilvekihid. Need on nii vaevumärgatavad, et planeedi pinnal seisev vaatleja ei suudaks neid palja silmaga fikseeridagi, kuid arvutiprogrammide abil on nende olemasolu siiski võimalik tuvastada.

Oma viie eluaasta jooksul on Curosity jõudnud üles filmida enam kui 500 videoklippi, sealhulgas ka nüüd avaldatud haruldused, millelt on näha, kuidas planeedi gravitatsioon ekvaatori lähedasse müstilisse pilvedevöösse laineid sisse painutab.

Teadlaste jaoks ei ole filmikesed aga vaid ilusad liikuvad pildid, vaid väärtuslik uurimismaterjal. Selliste lainete tekkimine aitab teadlaste sõnul hinnata nii planeedi pinnajää paksust kui ka võimalikke soolase pinnavee voolusänge, vahendab Science.

Esialgne analüüs näitab, et pilvisusel on ööpäevas kaks maksimumi – esimene hommikul just enne päikesetõusu, teine pärastlõunal. Hommikustel pilvedel on ka lihtne selgitus – enne päikesetõusu toimub kõige suurem jahtumine, mistõttu hakkab ka vesi kõige rohkem kondenseeruma. Sooja pärastlõuna ajal tekkivad pilved on teadlastele aga seni lahendamata mõistatus.

Üks võimalik seletus on, et Marsi atmosfääris võib olla nn inversioonikiht, kus kõrguse tõustes tõuseb ka temperatuur. Selline kiht võib ka pilvi konkreetsel kõrgusel kinni hoidma. Öise külmaga selle efekt aga nõrgeneks ja nii tekiks ka hommikused pilved.

Täpsemate järelduste tegemiseks ja isegi kahe regulaarse pilvisuse kõrgaja esinemise kinnitamiseks on aga siiski vaja veel põhjalikumaid uuringuid.