Seni parimad tõendid: inimesi saab tõepoolest hüpnotiseerida

Hüpnotiseerimine Foto: Panthermedia/Scanpix/Andriy Popov

Sa muutud uniseks… aga kas ikka muutud? Hüpnoosi korras võivad tavalised inimesed hakata veidraid hääli tegema, hirmudest üle saada või siis aktsendiga rääkima hakata. Kas see on aga tõesti tahtmatu soov või on tegu hoopis teesklemisega?

Värske, ajakirjas Psychological Science avaldatud uurimuse tulemused on seni parimad tõendid, mis räägivad hüpnoosi tõesuse kasuks, vahendas New Scientist. Suurbritannia teadlased kasutasid hüpnoosi uurimiseks ammu selgeks tehtud seaduspära, mille kohaselt usuvad inimesed, et meie hinnangul omavahel seotud sündmused toimuvad väiksema vahega kui sündmused, millel me omavahelist seost ei näe. Näiteks usume, et kui kuuldud häält tegi nupulevajutus, siis oli ajavahemik nupulevajutuse ja kuuldud heli vahel väiksem, kui juhul, mil heli toimus nupulevajutusest hoolimata.

Peter Lushi juhitud uurimisrühm kaasas eksperimenti 18 hüpnoosile suhteliselt vastuvõtlikku inimest ning pani nad ülitäpse kella ette istuma. Seejärel lasti neil kolmel moel vajutada nuppu, millele vajutamisele järgnenud 250 millisekundi järel kostis alati piiks.

Ehkki piiks tekkis alati samal ajal, sõltus inimeste ajataju sellest, mis põhjusel nad enda arvates nuppu vajutasid. Esimesel juhul tegid nad seda tahtmatult ning uskusid, et piiksuni kulus 176 millisekundit. Teadlikult nuppu vajutades hindasid nad ajavahemikku 91 millisekundi pikkuseks. Kui aga nuppu vajutati hüpnoosijärgse käsu peale, uskusid nad et piiksuni kulus 156 millisekundit. Seetõttu leiavadki uurimuse autorid, et hüpnoosi ajal tehtut teadlikuks pidada ei saa.

Avastusest võiks kasu olla psüühiliste haiguste ravis.

Loe täpsemalt ajakirjast Psychological Science.