Noorte galaktikate tumeaine-nappus muudab arusaama Universumi arengust

Foto: ESA/Hubble & NASA

Universum on täis müstilist ainet, mille omaduste kohta ei oska me kuigi palju öelda. Me teame, et seda on ligi kuus korda rohkem kui meile tuttavat tavalist ainet, aga see on ka enam-vähem kõik.

Tumeaine olemasolu tehti omal ajal kindlaks Maale lähedal asuvate galaktikate pöörlemise vaatluste käigus. Tuli välja, et kogu nende nähtava massi kokku liitmisel saadud summaarne mass ei suutnud pöörlemist selgitada, järelikult pidi «ülejääk» olema põhjustatud meile nähtamatust tumeainest.

Nüüd on grupp teadlasi läinud selle analüüsiga ajas tagasi perioodi, mil Universum oli veel vaid mõne miljardi aasta vanune ja tänaste hiiglaslike galaktikate esivanemad olid alles vormumas.

Huvitaval kombel tuli välja, et nende varaste galaktikate pöörlemise kirjeldamiseks ei ole tumeainet üldse vaja. Miks vaatlused ja olemasolevad teooriad ei sobitu, on aga juba hulga suurem küsimus.

Ühe selgituse järgi võiks see sundida ümber vaatama teadlaste klassikalist arusaama galaktikate evolutsioonist.

Alternatiivselt on tegu just seda kosmilist epohhi iseloomustavate galaktikate eripäraga.

«Keskendusime suhteliselt kogukatele galaktikatele tähetekke tipp-perioodil. Uusi tähti moodustus tänasest eriti galaktika keskmes tuhandeid kordi kiiremini,» selgitas ERR Novaatorile tulemusi värsket uuringut juhtinud Max Plancki Instituudi astrofüüsik Reinchard Genzel. See võib luua illusiooni tegelikust kompaktsematest galaktikatest.

Autorite avastusest ja edasistest oletustest võib lähemalt lugeda ERR Novaatorist.

Noori galaktikaid kirjeldavad uurimused ilmusid ajakirjades Nature ja The Astrophysical Journal.