Video: kliimamuutus pani Austraalia rannikumere siniselt helendama (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kaur Maran
Copy
Ookeanivees sinist helendust tekitav Noctiluca scintillans Hong Kongi rannikul. Samalaadsete bakterite levik Tasmaania rannikuvees on teadlaste sõnul selge märk süvenevatest kliimamuutustest.
Ookeanivees sinist helendust tekitav Noctiluca scintillans Hong Kongi rannikul. Samalaadsete bakterite levik Tasmaania rannikuvees on teadlaste sõnul selge märk süvenevatest kliimamuutustest. Foto: Kin Cheung/AP/Scanpix

Tasmaania ranniku lähedal tabatud kaunid kaadrid on hoiatav märk elustikku surve alla panevatest kliimamuutustest, hoiatavad teadlased.

Hiljuti on Austraalia lõunaosas asuva Tasmaania saare ümbruses märgatud veidrat looduslikku nähtust – merevesi hakkab öösel siniselt hõõguma. Tegemist on planktoniliigiga, mida tuntakse ladinakeelse nimetuse Noctiluca scintillans all. Eesti keelde tõlgituna tähendaks see meresädelust.

Kuigi sädelus on kaunis ja annab nii turistidele kui ka loodusfotograafidele rohkelt võimalusi mereilu nautida, on teadlaste sõnul tegemist ohumärgiga – N. scintillans muutub nimelt siniseks reeglina siis, kui tema tavalist elutalitust häiritakse. Sellisel puhul hakkab tema tsütoplasma siniselt hõõguma.

«Sellised vaatepildid on märk kliimamuutustest,» kommenteeris Austraalia riikliku teadusagentuuri teadlane Anthony Richardson nähtust kaks aastat tagasi New Scientistile.

Sellist värvidemängu ei olnud planktoni sädelemist Tasmaania kandis üldse nähtud. Kliimamuutuste tagajärjel on aga tugevnenud Ida-Austraalia hoovus, mis toob saare rannikule juurde sooja vett.

«Antraktika Ookani soojenemisel muutuvad sealsed olud ka piisavaks, et Noctiluca seal ellu jääks,» ütles Richardson.

Lisaks muutuste sõnumi toomisele on Noctiluca’l endalgi potentsiaalseid kahjusid. Nimelt on ta võimeline sööma ära suures koguses väiksemaid loomakesi ja muutma seeläbi piirkonna toiduvõrgustiku toimimist. Vees sisalduva hapniku äratarbimise ja lõpuste ärritamise teel suudab ta mõjutada ka kalade populatsioone.

Vaata ka möödunud aastal Hiinas avaldatud samast nähtusest:

Märksõnad

Tagasi üles