:format(webp)/nginx/o/2017/03/14/6447659t1h193a.jpg)
Maast kardinaalselt erinevad tingimused ja seal ellujäämiseks vajalikud meetmed võivad panna kolonisaatorid märkimisväärse evolutsioonisurve alla.
Marsi-kolonisaatoritest võib kujuneda uus inimliik (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvestades, et praegu on oma pilgu seadnud punasele planeedile pea kõik maailma kosmoseagentuurid ja ka eraettevõtted, võib öelda, et käimas on uus kosmose-võidujooks, mille sihiks on seekord Mars. Muu hulgas plaanib NASA saata juba aastal 2030 Marsile esimesed astronaudid.
Samas on tegemist selgelt kõige keerukama ettevõtmisega, millele inimkond kunagi pühendunud on, mistõttu võivad paljud radikaalsed meetodid edu saavutamiseks vajalikuks osutuda. Näiteks on tõenäoline, et reisi jooksul tekkiva füsioloogilise ja psühholoogilise stressi maandamiseks tuleb välja arendada täiesti uusi ravimeid.
Punasel planeedil endal on aga selgeks takistuseks võrreldes Maaga väga tugev kosmilise ja UV-kiirguse foon, mistõttu vajaksid inimesed seal käimiseks kallist ja keerukat varjestamist. Veelgi äärmuslikuma näitena on Wisconsini Madisoni Ülikooli teadlased käinud välja ka võimaluse saata Marsile hoopis geenmodifitseeritud astronaudid, kelle vastupidavus kiirgusele on tehislike meetoditega kõrgendatud.
«Inimene on siiski sotsiaalne loom, kes elab alati grupis. Gruppidele on aga omased sellised sotsiaalsed probleemid nagu konfliktid ja sõjad, mida peame üritama Marsil kuidagi vältida,» kognitiivteadlane Konrad Szocik
Isegi, kui saata kaugele planeedile täiesti tavaline inimene, on Housstoni Rice'i Ülikooli evolutsioonibioloog Scott Solomani sõnul võimalik, et juba Marsi enda tingimused hakkavad sinna jõudvaid inimesi kiiresti muutma. Näiteks võib sealne kliima tumendada meie nahas leiduvaid pigmendivalke karotenoide, nõrgem gravitatsioon võib aga muuta luid tihedamaks.
Kui Maal kuluks selliste muutuste tekkimiseks miljoneid aastaid, oleks selliste muutuste kinnistumine genofondis Solomani sõnul Marsil võimalik vaid 6000 aastaga.
Kuidas hoida ära sotsiaalseid pingeid?
Kui tahta Marsile luua ka eluvõimeline koloonia, tuleks kuidagi vältida ka liigset lähisugulaste vahelist ristumist. Selle ärahoidmiseks peaks koloonia asutajate seas olema aga vähemalt 500 inimest, kirjutab Poola Rzeszowi Ülikooli professor Konrad Szocik ajakirja Space Policy novembris ilmunud numbris.
«Inimene on siiski sotsiaalne loom, kes elab alati grupis. Gruppidele on aga omased sellised sotsiaalsed probleemid nagu konfliktid ja sõjad, mida peame üritama Marsil kuidagi vältida,» ütles Szocik seeker.com’ile. Kuigi NASA on Marsil tekkivate sotsiaalsete probleemide uurimiseks korraldanud mitmeid simulatsioonuurimusi, ei pruugi Szociki sõnul neist piisata – Marsi reaalset gravitatsiooni ja atmosfääri ei suuda need niikuinii kopeerida.
Praegu prognoosib NASA esimese Marsi-ekspeditsiooni pikkuseks kuni kolm aastat, kuid mitmed teised ettevõtted nagu Elon Muski juhitud SpaceX ja Hollandis baseeruv erakapitalil põhinev Mars One on juba avalikult välja öelnud, et nende peamine siht on juba võimalikult kiiresti kolooniate asutamine.