/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
/nginx/o/2012/04/13/1053070t1he058.jpg)
Suurim erinevus vaimse tervise näitajate osas esines nende gruppide vahel, kes olid kõige vähem aktiivsed ja mõnevõrra aktiivsed. Kõige rohkem aktiivsete vaimse tervise näitajad võrreldes mõnevõrra aktiivsete liikujatega oluliselt paremad ei olnud.
TLÜ: juba väiksemgi kehalise aktiivsuse kasv mõjutab vaimset tervist, tohutult treenida pole vaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümnes Euroopa riigis tehtud uuringus, mille töörühma kuulus ka Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask, hinnati noorte kehalist aktiivsust ja selle seost vaimse tervisega. Uuring hõlmas ligi 11 000 last. Tulemuste analüüs näitas, et juba väiksemgi kehalise aktiivsuse kasv omab olulist positiivset mõju vaimsele tervisele, kusjuures olulisel kohal on mõõdukus. Tulemused avaldas ajakiri European Child and Adolescent Psychiatry.
14–15-aastaste koolinoorte hulgas tehtud uuringust selgus, et sagedasem liikumine on seotud kõrgema subjektiivse psühholoogilise heaoluga ning madalama ärevuse ja depressiooni tasemega. «Suurim erinevus vaimse tervise näitajate osas esines nende gruppide vahel, kes olid kõige vähem aktiivsed ja mõnevõrra aktiivsed. Kõige rohkem aktiivsete vaimse tervise näitajad võrreldes mõnevõrra aktiivsete liikujatega oluliselt paremad ei olnud,» selgitas Merike Sisask. See tähendab, et juba väiksemgi kehalise aktiivsuse kasv aitab võidelda ärevuse ja depressiooniga.
Piisava liikumise mõõdupuuks võeti uuringus WHO soovitus liikuda iga päev vähemalt keskmise intensiivsusega: 60 minutit või rohkem. «Vaid väiksem osa ehk 13,6% koolinoortest liikus piisavalt. Olulised erinevused esinesid ka maade vahel: Eesti noored liikusid Euroopa keskmisest sagedamini, poistest 25,9% ja tüdrukutest 17,6%,» tõi Sisask välja.
Osalemist sportlikes tegevustes hinnati eraldi individuaal- ja meeskonnaalade kohta. Ka sportlike tegevustega hõivatus on seotud paremate vaimse tervise näitajatega. «Parimad vaimse tervise näitajad olid meeskonnaalade harrastajatel ja seda just tüdrukute hulgas, poiste puhul see seos nii ilmne ei olnud,» ütles Sisask ja sõnas, et see paneb arvama, et kehalise aktiivsuse puhul omavad tähtsust ka psühho-sotsiaalsed aspektid.