/nginx/o/2017/03/09/6424753t1h4dfe.jpg)
Teadlased leidsid läbi aastatuhandete säilinud neandertallaste hambakatult jälgi kunagiste inimlaste taimtoitlusest ja ka võimalikust antibiootikumide kasutamisest.
Avastus: neandertallased kasutasid antibiootikume ja suudlesid inimestega (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/03/09/6424759t1hadb3.jpg)
Tänastegi inimeste hammastele probleeme põhjustavat kattu tekitavad bakterid olid olemas juba tuhandeid tagasi. Kuna hambakatu teke on otseselt seotud tarbitava toiduga, suutsid teadlased teha hambakatu põhjal olulisi järeldusi nii neandertallaste toidulaua kui ka inimestega lävimise kohta.
Värskes ajakirjas Nature ilmunud uuring ei ole iseenesest esimene kord, kui teadlased on üritanud molekulaarsete meetodite abil muistsete inimlaste hambakattu uurida. Juba 20 aastat tagasi proovisid tänase avastuse tegemises osalenud teadlased Alan Cooper ja Keith Dobney sama, kuid tollal ei olnud muinas-DNA analüüsi meetodid veel piisavalt arenenud.
Uue aja uurimisvarustus käes, valis Adelaide’i Ülikooli paleomikrobioloog Laura Weyrichi juhitud töörühm seekordseks uurimisobjektideks kaks neandertallaste leiukohta – El Sidróni koopa Põhja-Hispaanias ja Spy koopa Belgias.
Taimtoidulised antibiootikumitarbijad
/nginx/o/2017/03/09/6424753t1h4dfe.jpg)
Need kaks neandertallaste asustatud punkti asuvad üksteisest ligi 1000 kilomeetri kaugusel, mistõttu on neis ka väga erinevad elutingimused. Olude erinevus ilmnes selgelt ka hambakatus – kesisemates tingimustes elanud El Sidróni neandertallaste dieet koosnes uuringu tulemuste järgi peamiselt seentest, samblast ja seedermännipähklitest. See on esimene kord, kui teadlased on suutnud näidata neandertallaste taimtoitlust, mida varem kuigi tõenäoseks ei peetud.
Taimtoitlus on huvitav, kuna sama koopa luudelt leitud kriimustusi on teadlased varem tõlgendanud kui märke kannibalismist.
Ligikaudu samal ajal 1000 kilomeetrit põhja pool tänapäevase Belgia aladel elanud inimlaste toidulaual oli liha aga tähtsal kohal. Täpsemini sõid nad tollal veel piirkonnas laialt levinud karvaseid ninasarvikuid ja metsikuid lambaid.
Mis aga kõige üllatavam – tõenäoselt oli El Sidróni koopa asunikel olemas ka teadmised ravimtaimedest. Nimelt leidsid teadlased sealsest hambakatust lisaks oodatavatele toiduartiklitele ka papli DNAd. Ja hallitusseene Penicillium’ i jälgi.
Paplikoores leidub aga aspiriini üht peamist toimeainet salitsüülhapet, Penicillium on aga maailma esimese antibiootikumi penitsilliini tootja. Sellist leidu tõlgendavad uuringu autorid kui tõestust sellest, et neandertallased üritasid nimetatud ainetega ravida bakteri Enterocytozoon bieneusi nakkusi.
Õrnushetked inimestega
Kuigi see on uuringus välja toodud järeldustest kõige ebakindlam, usuvad teadlased, et on suutnud hambakatust välja lugeda ka inimeste ja neandertallaste vahelise intiimsuse jälgi.
Nimelt leidus kogutud DNA-proovides lisaks muule ka mikroob nimega Methanobrevibacter oralis, mis on olemas ka nüüdisinimeste suudes. Kahe bakteritüve bioinformaatiline uurimine näitas, et need pidid hargnema sadu tuhandeid aastaid pärast meie ühise eellase Maa pealt kadumist, misstõttu pidi bakter ühelt liigilt teisele üle kanduma hilisemate kontaktide käigus.
Weyrichi ja kolleegide järeldus – bakterivahetus võis toimuda suudlemise teel, mis viitaks kahe liigi vahelistele intiimsuhetele.
Kas selline seletus ka tegelikkusele vastab, on mõistagi väga keeruline kinnitada või ümber lükata. Samamoodi võis bakter jõuda mõlema liigi suhu ka keskkonnast, ühisest veeallikast või jagatud toidupalast.
Ka Weyrich ise arva, et selline selgitus peaks tingimata õige olema. Küll aga on see tema sõnul üks põnevamatest hüpoteesidest. «Suudlemine eeldaks hoopis teistsugust läbikäimist kui vaid robustset paaritumist, see on väga intiimne tegevus,» ütles Weyrich New Scientistile.