/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/08/6421341t1hd708.png)
USA teadlased on valmis saanud provokatiivse uurimuse, mis annab uut infot selle kohta, miks osa elu vee seest üldsegi maale kolis.
Miks elu veest maale kolis? Põhjus võib peituda hoopiski meie silmades (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
385 miljoni aasta eest arenesid osal kaladest jalad ning nii kolisid nad veest maale. Nüüd pakub aga uus, 59 fossiili analüüsil põhinev, USA Teaduste Akadeemia Toimetistes avaldatud uuring välja hoopiski uue teooria. Nimelt väidavad Northwesterni Ülikooli teadlased, et iidsed organismid võisid veest välja tulla hoopiski silmade, mitte aga jäsemete tõttu.
Sellisele tulemusele jõudis uurimisrühm pärast fossiilide põhjalikku uurimist ja sealt saadud andmete arvutistimulatsioonide asetamist. Analüüs näitas, et ammu enne jäsemete tekkimist, hakkasid kalade silmad suurenema. Silmad muutusid lausa kolm korda suuremaks ja liikusidd peakülgedelt pigem näo esiotsa. See kõik aitas loomadel pea veest välja pistes paremini näha.
Töö autorid usuvadki, et enne püsiva maapealse elu välja kujunemist, jahtisid need olendid toitu nagu krokodillidki, varitsedes saaki veest välja vaadates, mistõttu läks neil vaja üha suuremaid silmi. Vee sees suured silmad erilist eelist ei anna, kuna nagunii suudab loom näha vaid vahetusse lähedusse. Veest välja vaadates aitavad aga suured silmad palju kaugemale näha. Parem nägemine võis kaasa tuua ka ajude suurenemise, mis andis loomadele võime ka reageerimise kõrval asju planeerida.
«Meie hüpotees on, et maalt toidu nägemine tekitas evolutsiooni käigus ka jalgade kasvamise,» ütles üks uuringu autoreid, Nothwesterni Ülikooli neuroteadlane Malcolm A. MacIver.
Vaata täpsemalt teemat lihtsalt avavast animatsioonist: