/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
/nginx/o/2017/03/08/6420531t1h28a2.jpg)
ERRi teadusportaalis Novaator selgitab Tartu Ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia vanemteadur Toivo Aavik, kuidas ajalooliselt on vägivallal ja armastusel seosed ning psühholoogiliselt ei pruugi üks teist samuti sugugi välistada.
Kes lööb, see armastab? – Ajalooliselt on armastusel ja vägivallal seos
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjused, miks üks inimene on suuteline talle armast inimest mõnel juhul ka täiesti vigaseks peksma, võivad olla tingitud nii geneetikast kui ka keskkonnast – nagu ka iga teine inimkäitumine. Aaviku järgi on tõenäoliselt olemas teatud pärilikud eeldused – impulsiivsus, ärevus, madal eneseregulatsiooni tase jm, mis võivad teatud keskkonnas ilmneda.
«Mulle tundub, et need peksjad satuvad suurepäraselt elus kokku nende inimestega, keda võiks juba eelneva info põhjal pidada potentsiaalseteks ohvriteks. Kes tulevad sellistest peredest, kus nagunii juba peksa on saadud. Seega nii keskkond kui ilmselt pärilikkus töötavad siin käsikäes ehk ilmnevad teineteise koosmõjus,» selgitas Aavik.
Loe põhjalikku lugu Novaatorist.