Looduse rütmide paigastminek on maailma elusloodusele tõsiseks probleemiks.
Varane tärkamine ja tõusev suremus - soojenev kliima tekitab Arktika looduses kaost (2)
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
7. märts 2017, 07:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näib, et kliimasoojenemine ei näita ühtegi aeglustumise märki ning pärast sooja talve tuleb jällegi soe kevad. Kui möödunud aasta läks ajalukku kliimauuringute ajaloo kuumarekordiga, siis sama joont näib jälgivat ka alanud aasta. Sesoonsuse uurimisega tegeleva bioloogia haru fenoloogia uurijatele pakub kliimamuutuste «uus reaalsus» rohkelt kurvastavat uurimismaterjali.
Eriti kurvaks teeb kliimamuutuste tõendid asjaolu, et tegemist on täpselt selliste muutustega, mida on oma matemaatiliste mudelite põhjal ennustanud ilmastikuteadlased ehk meteoroloogid.
Väljaanne Climate News Network ongi kogunud kokku selle aasta kevade tuleku suurimad eripärad, millest võib selgelt näha, et elusloodus on tärkamas oluliselt varem kui võiks pidada tavaliseks.
Kõige «varasema linnukesena» on koguni 26 päeva enneaegselt õide puhkenud üks Gröönimaal kasvav lõikheinaline. Washington DC’s on kevademärgid kohal juba 22 päeva varem kui tavaliselt.
Ajastus läheb paigast ära
Kõige drastilisemad muutused leiavadki aset just põhjapoolkeral ning kõige konkreetsemalt Arktikas, mis on praeguseks välja joonistunud kui kõige soojem koht tervel planeedil. Polaarjää taandudes muutub kevade tulek aasta-aastalt järjest varasemaks.
Kuigi kõik taimed elavad samas keskkonnas, reageerivad nad aga muutustele erinevalt. Näiteks püsib tuhkurpaju oma tavalises aastarütmis, vaevakase kasvuperioodi algus on aga iga kümne aasta kohta viie päeva võrra varasemaks nihkunud. Eelpool nimetatud lõikheinaline on oma 26 päevaga aga uue kiirenduse absoluutne rekordihoidja.
«Kui me oma uuringuga alustasime, ei oleks ma osanud ette kujutadagi, et kasvuperioodi alguse muutus on 26 päeva iga 10 aasta kohta,» kommenteeris sellist spurti California Davise Ülikooli polaarökoloog Eric Post, kes on Arktikat uurinud viimased 27 aastat.
Selline hüpe on eriti tähelepanuväärne, kuna polaaralade karmides tingimustes on neli nädalat juba peaaegu terve kasvuperiood. Muutused taimkatte hooajalisuses on aga halb uudis põhjapõtradele, kes on harjunud konkreetsete, päeva täpsusega paika pandud aastaaegade tsüklitega. Posti uuritud piirkonda tulevad nad just oma tiinusperioodi lõpus, mil vajavad söögiks kõige enam värskeid vast võrsunud taimi.
Kliimamuutuste tagajärjel on juba praegu näha sündimuse langust ja vasikate suremuse tõusu.
Lisaks toiduaine koguse muutusele kaasneb varasema kevade ja soojema suvega ka sääskede, puukide ja teiste parasiitide aktiivsuse kasv.
Hiljuti avaldas ka USA geoloogiateenistus fenoloogiliste vaatluste põhjal tehtud kaartide kogumiku, mis näitab täpselt sama tulemust.