/nginx/o/2017/03/06/6413139t1hf56f.jpg)
Planeedi tekkest tänase laamade triivini – vahevöö temperatuuri «parandus» mõjutab kõike, mida me Maa kohta teame.
Ootamatu avastus: Maa sisemus on palju kuumem, kui seni arvati
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maa vahevöö – maakoore ja planeedi tuuma vahel asuv peamiselt tahke kuum kivine kiht – võib olla kuumem, kui seni arvati. Kuigi tuhandetesse kraadidesse ulatuva tuuma temperatuuriga võrreldes võib 60-kraadine muutus tunduda tühine, mõjutab see siiski oluliselt seda, kuidas hinnatakse paljusid olulisi protsesse meie koduplaneedil.
Kuna temperatuur mõjutab oluliselt materjali viskoossust ja voolavust, on vahevöö temperatuur üks olulisematest parameetritest näiteks selliste nähtuste nagu laamade triiv, ookeanide teke ja isegi Maa enda tekke uurimisel.
«Ookeanide keskahelike piirkonnas toimub aeglane laamade eraldumine,» ütles Massachussetsi Tehnoloogiainstituudi ja Woods Hole'i Okeanograafiainstitutsiooni ühisprojektina valminud uuringu juht Emily Sarafian. «Vahevöö ülemiste kihtide kivim tõuseb vaikselt pinnale ja täidab tekkinud tühimikud. Rõhu vähenedes vahevöö materjal sulab ja jahtub ning kivistub taas, kui jõuab ookeanipõhja. Me tahtsime seda protsessi modelleerida ning selleks oli vaja teada ka temperatuuri, mille juures vahevööst tõusev kivim sulama hakkab.»
Ootamatu avastus
Vahevöö temperatuuri kindlaks tegemine on aga keerulisem ettevõtmine kui see kõlada võib. Kuna otsemõõtmised kümnete kilomeetrite sügavusel on võimatud, peab selle hindamiseks korraldama laborieksperimente, milles üritatakse võimalikult täpselt jäljendada Maa sügavustes valitsevat temperatuuri ja rõhku.
/nginx/o/2017/03/06/6413149t1hcb0a.jpg)
Sellistes arvutustes on kriitilise tähtsusega aga just nimelt veesisaldus. Nimelt – mida rohkem on kivis vett, seda madalamal temperatuuril ta sulab. Selle seose täpne iseloom oli seni aga teadmata.
Selle mõju uuringutel ootamatu avastus tehtigi.
«Kuigi me ei otsinud konkreetselt vastust küsimusele, kui soe on vahevöö, andsid meie eksperimendis saadud vahevöö kivimi sulamistemperatuurid meile uue temperatuuri,» ütles Sarafian Austraalia ABC uudistele. «Tuleb välja, et vahevöö peab olema 60 kraadi soojem kui seni arvatud. See on väga märkimisväärne muutus.»
Uuring ilmus ajakirjas Science.