Kõigi aegade esimese CO2 aasta-prognoosi kohaselt võib kasvuhoonegaasi tase atmosfääris tõusta 2017. aasta jooksul isegi üle 410 osakese miljoni kohta, kirjutab New Scientist.
Prognoos: sel aastal seisab ees 50 aasta suurim CO2 kontsentratsioonide tõus (1)
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
6. märts 2017, 12:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta keskmiseks CO2 kontsentratsiooni tõusuks hindab esimese sellise prognoosi koostanud UK meteoroloogiateenistus 2,5 ppm’i (osakest miljoni kohta). Aasta keskmiseks hinnatakse 408 ppm’i. Enne tööstuspööret oli kliimamuutuste peamiseks põhjustajaks peetava kasvuhoonegaasi kontsentratsioon 280 ppm’i ning ajas tagasi vaatavate mudelite järgi oli see püsinud alla 300 ppm’i piiri ka viimase 800 000 aasta jooksul.
Aastaid hinnati kontsentratsiooni «murepiiriks» 400 ppm. Vaid 4 aastat pärast selle piiri ületamist näitavad mõõtmisandmete põhjal tehtud prognoosid, et käesoleval aastal murtakse CO2-mõõtmiste ajaloo aastakasvu rekord. Sellise kasvu jätkudes ületavad kontsentratsioonid tööstusrevolutsiooni eelse taseme kahekordselt juba sajandi lõpuks.
Tegemist on esimese sellelaadse aastaprognoosiga. Tegelikult valmis see juba möödunud aasta novembrikuus, kuid avalikustati alles pärast põhjaliku kontrolli läbimist.
«Eelmise aasta tõusu suutsime me edukalt ennustada. Seetõttu oleme oma meetodiga aina enam rahul ning kavatseme hakata aasta-prognoose välja andma ka iga-aastaselt,» vahendas New Scientist uuringuid juhtinud Richard Bettsi sõnu.
Kõige kõrgemale tõuseb CO2 tase tõenäoselt maikuus, ületades ehk isegi 410 ppm piiri – täpne prognoos on küll 409,86 ppm’i, kuid selle juurde käib veapiir ± 0,61 ppm’i.
Kasvab emissioonide vähenemisest hoolimata
Süsihappegaasi kontsentratsiooni tõus läheb näiliselt vastuollu uudistega, mis näitavad laialdast emissioonide vähenemist. Emissioonide vähenemise taga on suuresti Hiina otsus asuda aktiivselt piirama kivisöe kui energiaallika kasutamist. Need hinnangud ei võta aga arvesse muutusi maakasutuses nagu näiteks metsade hävimist, kirjutab New Scientist.