Silmi ümbritsevad laigud aitavad pandadel suhelda, valge ja must töötab aga kamuflaažina. Mitu varasemat teooriat aga kinnitust ei saanud.
Teadlased said lõpuks aru, miks pandadel laigud on
Pandade kaubamärk, valge karv ja mustad silmalaigud, on kõigile teada. Samas pole seni selgelt aru saadud, kust selline välimus tuli. Näiteks on arvatud, et mustvalge kasukas võib toimida hoiatavana, kamuflaažina, silmakaitsena või kehasoojuse reguleerijana.
Sel nädalal avaldasid California ülikooli teadlased ajakirjas Behavioral Ecology uurimuse, kus võrreldi pandade kasukaid 195 teisest liigist loomade omadega. Lisaks sellele kaasati uurimusse veel 39 karu alaliiki. Teadlased kõrvutasid loomade kasukaid nende elutingimuste ja käitumisviisidega. Analüüs näitas, et näiteks temperatuuri ja kasuka värvi vahel seost ei olnud, ka ei olenenud silmalaikude olemasolu kirkast päevavalgusest. Ometigi kippusid heledama kasukaga loomad elama seal, kus on rohkem lund. Uurimuse autorid usuvadki, et pandade valged laigud aitavad neil lumega piirkondades peitu minna, ent tänu mustadele laikudele saavad nad pelgupaika leida ka metsades. Et pandad liiguvad mõlemas piirkonnas, ongi neil kirjut kasukat vaja.
Miks aga mustad laigud just silmade ümber? Loomade välimuse analüüsi tulemused näitavad, et loomade näo iseärasused ei lähtu niivõrd kamuflaažist, kuivõrd vajadusest omavahel suhelda. Kontrastsete nägudega loomad kipuvad olema raevukamad ning autorid usuvad, et pandade musta tooniga kõrvad võivad vaenlasi eemale peletada. Varasemad uuringud on näidanud, et pandad tunnevad üksteist ka silmarõngaste järgi ära, sest rõngaste erisused jäävad neile meelde. Sealjuures võivad pandade silmarõngad üksteisest suuresti erineda ning konkurenti vaadates suureneda. Kui aga pandad tahavad oma agressiivsust varjata, katavad nad silmalaigud käppadega kinni.