:format(webp)/nginx/o/2017/03/03/6403023t1h2392.jpg)
Enne hävimist Euroopa kolonisaatorite toodud haiguste tõttu istutasid Lõuna-Ameerika indiaanlased rohkelt puid ja muutsid sellega metsade koosseisu.
Uuring: inimesed muutsid Amazonase vihmametsa ammu enne Ameerika avastamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle tegevuse mastaabist annab aimu juba tõsiasi, et sadu aastaid tagasi istutatud puud määravad suuresti ka tänapäevaste vihmametsade liigilist koostist.
Nimelt võrdles grupp Hollandi Leideni Ülikooli teadlasi eesotsas Dr Hans ter Steegega metsade koostist kunagiste asulate ümbruses ja džungli sügavustes. Tuleb välja, et vihmametsad ei olegi nii puutumatud nagu seni arvatud ning võib oletada, et Lõuna-Ameerika põlisasukad harrastasid Amazonase lõuna- ja idaosas ka täiesti teadlikku metsakultuuride kasvatamist.
«Tegelikult olin [tulemusi nähes] kohe hämmingus. Kolumbuse-eelsete inimeste mõju keskkonnale on palju suurem kui me varem arvata oskasime,» tunnistas Science’ile uuringut juhtinud Hans ter Steege.
Näiteks kasvas kunagiste asulate ümbruses oluliselt rohkem brasiilia pähkleid, india pähkleid, açaí marju kandvaid salat-euterpepalme ja kautšukipuid, millest paljud olid nendes kooslustes ka domineerivamal positsioonil.
Kokku uuriti liigilist koosseisu enam kui 1000 uurimisalal.
Hinnanguliselt Amazonase vihmametsas enne eurooplaste sinna jõudmist ligi 10 miljonit inimest, kellest suurele osale sai saatuslikuks kolonisaatorite toodud nakkushaigused ja verised kokkupõrked võõrvallutajatega.
«Muistsed tsivilisatsioonid mängisid enda asulaid ja rändeteid ümbritsevate alade taimestiku kujundamisel suurt rolli, olgu see teadlikult või mitte,» ütles uuringus osalenud teadur Carolina Levis BBC’le.