L, 28.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mida leidsid teadlased koomikute ajust ja kuidas sünnib nali?

Riin Aljas
, teadustoimetuse juhataja
Mida leidsid teadlased koomikute ajust ja kuidas sünnib nali?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Koomik kasutab nalja tegemisel aju teist moodi kui ülejäänud inimesed. 1937. aasta fotol on USA koomik Parkyakarkus, kodanikunimega Harry Einstein.
Koomik kasutab nalja tegemisel aju teist moodi kui ülejäänud inimesed. 1937. aasta fotol on USA koomik Parkyakarkus, kodanikunimega Harry Einstein. Foto: Scanpix / akg-images

Koomikute ja mittekoomikute ajusid võrreldes selgus, et nalja tegemise ajal muutuvad kummalgi grupil aktiivseks täiesti erinevad aju osad, mis tähendab, et koomiku aju teebki nalja teist moodi.

Kuidas tekib loomingulisus? Siiani on loomingulisusega seotud ajuprotsessid jäänud teadlaste jaoks küllaltki tumedaks maaks. Samas näitab viimasel ajal avaldatud teadusartiklite hulk, et teema paelub ühe enamaid. Näiteks on ajuteadlased analüüsinud, kuidas muutub aju aktiivsus siis, kui inimene luuletab, joonistab või džässmuusikat mängides improviseerib. Nüüd üritasid USA neuroteadlased jälile saada, mis toimub inimese ajus naljategemise ajal.

Aga, mis on nali? Naljal on alati algus, keskpaik ja lõpp ning sageli on nali küllaltki lühike. Samuti on nalja suhteliselt kerge määratleda, sest piisab jaatavast vastusest küsimusele, kas see ajab naerma. Samal põhjusel on väga lihtne määratleda seda, kas nali oli naljakas.

Märksõnad
Tagasi üles