/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
/nginx/o/2010/09/07/428621t1hcb31.jpg)
Värske doktoritöö näitab, et hoolimata Ida-Viru tööstuslinnade mainest, tuleb kõige väiksem Eesti elanike tehtud ökoloogiline jalajälg just sealt, sest inimeste tarbimine on tagasihoidlik ning meelelahutusvõimalusi on vähe.
Üllatus: kõige vähem reostavad Eestit just Ida-Viru tööstuslinnade inimesed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöös uuris inimgeograaf Age Poom Eesti inimeste liikumis-ja tarbimistarbimiskäitumisest tuleneva keskkonnakoormuse seoseid elu- või töökoha asukohaga. Analüüsis tugines ta Statistikaametist pärit leibkonna eelarve uuringu andmestikule ning gümnaasiumiõpilaste ja väikeettevõtete seas läbiviidud uuringule.
Töö näitas, et kõige rohkem panustavad keskkonnareostusesse Tallinna, Tartu ja Pärnu ja nende linnade tagamaal elavad inimesed. Põhjus peitub selles, et seal leiavad elanikud ka laiema spektri erinevaid tegevusi ja võimalusi, pakutavaid kaupu ja teenuseid.
Vaba aja kaupade puhul on Tallinna tagamaa elanikud kõige suurema keskkonnakoormust põhjustava tarbimismustriga rahvastiku rühm Eestis.
Kuigi transpordi mõttes põhjustavad linnaelanikud igapäevaliikumistega madalama keskkonnakoormuse kui tagamaa-või maavaldade elanikud ning nad kasutavad rohkem ühistransporti, võiks arvata, et suuremate linnade elanikud reostavad keskkonda liiklusest tulenevalt vähem, kui väikeste linnade elanikud, näitab Poomi töö, et Eestis see nii ei ole. Asi on Tallinna hierarhilises ülesehituses ja suuruses, kus linnasisesed tegevuskohad võivad paikneda üksteisest kaugel ja linnasisene liikumine nõuab enam mootortranspordi kasutust kui väiksemates linnades. Suuremates keskustes ja pealinna tagamaal tuleneb suurem keskkonnakoormus lisaks ka auto soetamise ja hooldusega seotud kuludest ning lennureisidest.
/nginx/o/2017/03/02/6399803t1h5a5b.png)
Hoopis eriliselt paistavad aga Poomi töös silma Ida-Viru regionaalsete tööstuslinnade elanikud, kelle konservatiivne tarbimis- ja liikumiskäitumine põhjustab konkurentsitult kõige madalama keskkonnakoormuse Eesti elanike hulgas. Ehkki üheks põhjuseks on kindlasti sealse piirkonna inimeste madalamad sissetulekud ja teistsugune etniline koosseis, ei selgita see siiski täielikult erinevusi ülejäänud Eestiga.
«Võib arvata, et Ida-Viru tööstuslinnade majanduslik eripära, Eesti kontekstis eripärane tekke-, paiknemis- ja arengulugu, keskkonnaproblemaatika, nõukogude ajastust pärinev tarbimismentaliteet ning vähesed sotsiaalsed sidemed ümbritseva asustusega on pärssinud nende keskuste arenemist tänapäevasteks aktiivse eluviisiga linnadeks, kuigi nende suurus ja regionaalne tähtsus võiksid seda võimaldada,» selgitab Poom töö kokkuvõttes.
Loe ka doktoritöö täisteksti.