Doktoritöö: Eesti metsandusse tuleb innovatsioon, kui seadus seda nõuab

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kaur Maran
Copy
Värkse doktoritöö näitab, et Eesti metsanduses on innovatsioon võõras mõiste ja uuendused tulevad pigem reaktsioonina piirangutele.
Värkse doktoritöö näitab, et Eesti metsanduses on innovatsioon võõras mõiste ja uuendused tulevad pigem reaktsioonina piirangutele. Foto: Margus Ansu / Postimees

Meelis Tederi doktoritööst selgus, et Eesti metsanduses on innovatsioon võõras mõiste ja uuendused tulevad pigem reaktsioonina piirangutele, vahendab ERR Novaator.

Oma doktoritöös vaatles Teder Eesti metsa- ja puidutöötlussektoris toimunut aastatel 1990–2010 ning keskendub täpsemalt institutsionaalsele innovatsioonile Eesti metsapoliitikas. Sealjuures töötas ta läbi metsapoliitika dokumendid ning leidis, et innovatsiooni ehk uuenduse mõistet otsesõnu neis ei käsitletagi. Kõige lähemaks mõisteks võib pidada konkurentsivõimet. Üheks põhjuseks võib siinjuures olla see, et metsandust kiputakse pidama «mahajäänud tehnoloogiaga» traditsiooniliseks või küpseks tööstusharuks.

Vaatamata sellele, et Eesti metsandus pole otseselt uuenduse poole püüelnud, on meie positsioon ses vallas muu ilmaga võrreldes hea, kinnitas Teder.

Loe metsandust uuendama suunavatest jõududest lähemalt ERR Novaatorist.

Tagasi üles