/nginx/o/2016/12/12/6164475t1ha2e9.jpg)
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) mereteadlased alustasid reaalajas õliseiret Läänemere avaosas Tallinna-Stockholmi liinilaeval Baltic Queen, mis kuulub Tallink Grupile.
TTÜ teadlased alustasid Tallinna-Stockholmi laevateel õliseiret
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seiret tehakse õliühendite kontsentratsiooni vees määrava automatiseeritud mõõtesüsteemiga FerryBox, mis monitoorib reaalajas mere pinnakihti laeva teekonnal.
Andmeid kogutakse iga 100-150 meetri tagant läbivoolurežiimis. Mõõtesüsteem aitab operatiivselt avastada õlireostust ja koguda statistilisi andmeid, et paremini hinnata õlireostuste kogumõju merekeskkonnale, eelkõige mereelustikule.
Mõõteandmeid saab reaalajas jälgida aadressil http://on-line.msi.ttu.ee/GRACEferry.
Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteadur Tarmo Kõuts leiab, et õliühendite nii ajas kui ruumis kõrglahutusega seire on hädavajalik selleks, et senisest täpsemalt hinnata merre sattunud õlikoguseid. Kaugseirega (satelliitidelt ja lennukitelt) jääb osa õlireostusi märkamatuks, seda eriti juhtudel, kui merre satuvad väikesed õlikogused, näiteks koos pilsivetega.
«Praegusel juhul määrame õliühendite sisaldust mere pinnakihis polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kontsentratsioonina UV (ultraviolett) fluoressentsi kaudu. Lisaks mõõdame ka teisi parameetreid merevees – temperatuuri, soolsust, hägusust ja CO2 kontsentratsiooni,» ütles vanemteadur Kõuts.
Läänemere laevaliiklus on väga intensiivne ja see tingib ka õlireostuse suurema tõenäosuse, statistika järgi eelkõige just suurematel laevateedel ja nende läheduses. Reisilaevad sõidavad regulaarselt mööda suuremaid laevateid, mistõttu sobivad väga hästi seireplatvormideks õlireostuste tuvastamiseks seal, kus need on kõige tõenäolisemad.
Õlikomponentide automaatseire süsteemi FerryBox töötatakse välja TTÜ meresüsteemide instituudis Euroopa Liidu Horizon 2020 rahastatud projekti GRACE raames, mida koordineerib Soome keskkonnainstituut. Projekt GRACE algas märtsis 2016 ning see keskendub arktilistes oludes õlireostuste kõrvaldamise meetodite arendamisele, samuti nende keskkonnamõjudele.