Avastus: esimene elu Maal oli palju mitmekesisem, kui seni arvati

Termaalkorstnate juurest avastatud hematiiditorud on ühed vanimad mikrofossiilid, mis kunagi leitud ja seega ka tugev tõestus varase elu mitmekesisusest. Foto: Matthew Dodd

Kanada teadlaste avastus näitab, et vanim teadaolev elu oli oluliselt mitmekesisem, kui seni arvatud.

Kihiline punane hematiitne ränikivi, millest teadlased leidsid torujaid ja niitjaid mikrofossiile - märke iidsest elust.Pildi ülaosas nähtav tumeroheline jaspis on jäänuk omaaegsest merepõhja hüdrotermaalsest korstnast. Foto: Dominic Papineau

Kui grupp Austraalia teadlasi teatas septembris, et on leidnud Gröönimaalt jälgi vanimast elust Maa peal, sai see paljude ekspertide seas skeptilise vastuvõtu osaliseks. Nagu tollal kirjutati, on nii vanade fossiilide tuvastamine piisavalt keeruline ettevõtmine, et muuta tulemused küsitavaks.

Nüüd on aga grupp kanada teadlasi leidnud kivisse jäädvustunud mikrofossiilid, mis näitavad, et Maa noorusaegadel siin vohanud elu võis olla märksa mitmekesisem, kui seni arvatud. Nimelt olid septembris avastatud fossiilid muistsete korallilaadsete stromatoliitide jäänused, kes elasid omal ajal tõenäoselt madalates rannikuvetes.

Nüüd avastatud mikrofossiilid kannavad aga hoopiski jälgi sellest, et nad on tekkinud ookeanipõhja hüdrotermaalsete korstnate piirkonnas. Kivimi sees elu jälgede kindlaks tegemiseks analüüsisid Matthew Dodd ja kolleegid Kirde-Kanadast Nuvvuaqittuq'i piirkonnast kogutud jaspise (peenkristalse kvartsi ja kaltsedoni tsementeerunud segu) proove. Kivimis säilinud torujatest ja niitjatest moodustistest leitigi struktuure, mis meenutavad väga selgelt tänapäevaste hüdrotermaalsete korstnate ümber elavaid baktereid. Lisaks toetavad nende elutekkelist päritolu ka kivimis leidunud raudoksiidi graanulid ja rosetikujulised karbonaadid.

Termaalkorstnate juurest avastatud hematiiditorud on ühed vanimad mikrofossiilid, mis kunagi leitud ja seega ka tugev tõestus varase elu mitmekesisusest. Foto: Matthew Dodd

Varasemad uuringud näitavad, et sealsed kivimid peavad olema 3,7 kuni 4,29 miljardit aastat vanad. See tähendab, et nende sisalduvad elu jäljed peavad ulatuma tagasi just sellesse aega, mis omakorda näitab, et elu ei olnud tollal vaid ühte konkreetsesse ookeani piirkonda koondunud üksik nähtus, vaid ulatus mere kõige kaugematest süvikutest madalate rannikuveteni.

Uuring ilmus ajakirjas Nature.

Vaata ka videot, kus teadlased oma avastust kirjeldavad: