/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
/nginx/o/2016/05/05/5341437t1hceb9.png)
Inimesed suudavad nägusid nimedega paremini seostada kui arvame, nendega seotud stereotüübid võivad aga lausa mõjutada meie välimust. Näiteks arvatakse, et Bobi nägu on ümaram kui Timil.
Uuring: inimesed on päriselt oma nime nägu. Kas Bobi nägu on ümaram kui Timil?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui su nimi on Fred, kas sa oled siis ka Fredi nägu? See ei ole üldsegi rumal küsimus ning just seda üritasid Iisraeli teadlased värskes uuringus välja selgitada. Ajakirjas Journal of Personality and Social Psychology avaldatud teadustulemused, et inimesed suudavad tegelikult päris hästi nimesid nägudega kokku panna. Uurimuse autorite sõnul võib selgitus peituda kultuurilistes stereotüüpides.
Nimede ja nägude seostamise väljaselgitamiseks korraldas uurimisrühm rea eksperimente. Enamasti kaasati selleks umbes sada iisraeli või prantsuse üliõpilast, ent viimases eksperimendis vaadeldi sedagi, kuidas suudab näo ja nime kokku panna arvuti. Katsetes näidati vabatahtlikele fotosid inimeste nägudest ning lasti neil etteantud viie nime hulgast valida, missugust nime nende hinnangul fotol olija kanda võiks. Tulemused näitasid, et kui vastajate arvamusi kõrvutada suvaliselt välja valitud nimedega, valisid inimesed alati paremini, sest nende edukuseprotsent ulatus 25 protsendist 40 protsendini. Juhuvalik läks täppi aga 20 – 25 protsendil juhtudest.
Stereotüüp mõjutab nägu või vastupidi?
Kontrollimaks kultuuri ja keskkonna mõju lasid teadlased iisraeli üliõpilastel seostada ka prantslaste nimesid-nägusid ning vastupidi, tulemused näitasid, et inimesed tajuvad paremini oma rahvuse nimesid.
Mis puutub aga arvuti oskustesse, siis näitas katse, et ka arvuti on juhuvalikuga võrreldes osavam. Eksperimendis lasti arvutil seostada 94 000 fotot, ning võrreldes juhuvaliku õnnestumisprotsendiga – 50 protsenti – saavutas arvuti tulemuse 54 – 64 protsenti.
Uuringu juhtivautori, Jeruusalemmi Heebrea Ülikooli teaduri Yonat Zwebneri sõnul näitavad tulemused seda, et inimesed võivad enda välimust vastavalt ühiskonnas levinud stereotüüpidele kohandada – tehes seda siis teadlikult või teadmatult.
«Varasemad rahvuse ja sooga tehtud uuringud näitavad, et vahel mõjutavad stereotüüpsed ootused seda, missuguseks inimesed muutuvad. Stereotüüpsed ootused kehtivad ka nimedele, näiteks usuvad inimesed et Bobil on tõenäoliselt ümaram nägu kui Timil, pika aja jooksul võivad aga need stereotüübid reaalselt inimeste välimust mõjutama hakata,» rääkis ta.
Seda selgitust toetas ka katse, kus fotodelt paistis vaid soeng, ent ikka suudeti nimi õigesti ära arvata. Soeng on aga välimuse osa, mida on väga lihtne ise vastavalt ootustele muuta. Arvuti tegevuse uurimine näitas, aga et igal nimel on lausa konkreetsed näoosad, mis aitavad seda õige näoga seostada.