Uuring: ajaloolise rändelainega tulid Euroopase pea ainult mehed

5000 aastat toimunud sisserändes (üleval) olid mehed (kujutatud sinisega) palju rohkem esindatud kui naised (kujutatud punasega). Varasemas, 9000 aastat toimunud sisserännete laines (all) oli meestel ja naistel palju sarnasem osalus. Foto: Mattias Jakobsson

Käimasoleva rändekriisi kontekstis on korduvalt välja toodud sisserändajate demograafiline kallutatus noorte meeste poole. Värske geeniuuring näitab, et ajalugu kipub ikka korduma.

Tänapäeva eurooplaste genoom on väga keeruline mosaiik meieni sajandite jooksul jõudnud geenimõjudest. Varematest uuringutest on teada, et kaks kõige suurema jälje jätnud rännet olid vastavalt 5000 ja 9000 aastat tagasi toimunud lained, millest varasem tõi Euroopasse põllumajanduse. Mõlemaga kaasnesid mõistagi ka olulised muutused ühiskonna, keelte ja kultuuride arenemisele.

Nüüd võttis grupp Uppsala ja Stanfordi ülikoolide teadlasi ette hulga inimsäilmete proove, et teha kindlaks uuema rändega Euroopasse jõudnute sooline struktuur. Selleks uuriti 20 neoliitikumiaegse ja 16 pronksiaegse säilme neid geenilõike, mis päranduvad konkreetselt soospetsiifilise X-kromosoomi teel.

Tuli välja, et sisserändajate seas olid mehed märgatavalt üle-esindatud.

«Tuli välja, et Lõuna-Vene stepialadelt Euroopasse rännanute seas oli dramaatiline kallutatus meeste kasuks. Migrantidelt on tulevastele põlvedele edasi kandunud lihtsalt liiga vähe X-kromosoome, mis tähendab, et iga sisse rännanud emase kohta pidi siia tulema vähemalt 10 isast,» ütles uuringut juhtinud professor Mattias Jakobsson Uppsala Ülikoolist.

Huvitaval kombel on varasemad uuringud aga näidanud, et 9000 aastat tagasi toimunud ja Euroopasse põllumajanduse toonud rändes osales mehi ja naisi võrdsel määral. Selle teadmise põhjal loodavad teadlased nüüd teha edasisi järeldusi eelajalooliste ühiskondade kohta. Kui ühe puhul rändasid tõenäoselt terved perekonnad, siis 4000 aastat hiljem võtsid rahvaste rändest osa vaid mehed.

Tõenäoselt oli tegemist nn Jamna kultuuri esindajatega, kes tõid endaga kaasa metallurgiaoskusi, uuemad karjakasvatamise meetodid ja võimalik, et ka varase Indo-Euroopa keele algmed. Ühe võimaliku kirjelduse kohaselt olid need hobuste seljas rännanud sõjamehed, kes olid peamiselt huvitatud taplemisest ja riisumisest ning jätsid nii oma jälje eurooplaste genoomi ka vägivaldsel teel. Lisaks tõstatab see avastus ka võimaluse, et miski – võimalik, et haiguse epideemia – pidi neid oma kodustepist rändama ajama.

Uuring ilmus Ameerika Teaduste Akadeemia Toimetistes.