/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
/nginx/o/2016/08/10/5707925t1h9d4c.jpg)
Kokkukuuluvustundeta inimesed kipuvad rohkem otsima elu mõtet ning jäävad samas suurema tõenäosusega vandenõuteooriaid uskuma.
Vandenõuteooriate uskumiseni võib viia ka elu mõtte otsimine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii vahendas ERRi teadusportaal Novaator Princetoni Ülikooli teadlaste, ajakirjas Journal of Experimental Social Physchology ilmunud uuringut, kus uuriti 221 inimest. Andmete analüüsi käigus tuvastasid teadlased, et need eksperimendis osalejad, kes end pärast ebameeldivat mälestust väljatõugatuna tundsid, otsisid ka enam elu mõtet ja see omakorda lõi soodsa pinnase vandenõuteooriatele.
Kui see inimene nüüd vandenõuteooriat uskuma hakkab, nihkub ta veelgi enam ühiskonna piirimaile. Mõttekaaslaste otsingul leiab ta teisi, kes samuti inimsisalikesse, kahtlastesse terrorirünnakutesse või keemiapilvedesse usuvad ning tema ebausk kinnistub veelgi.
Loe põhjalikumalt Novaatorist.