/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
/nginx/o/2017/02/23/6369143t1hbc49.jpg)
Laste võime igas keeles grammatikat mõista kütkestab teadlasi juba aastakümneid, sest polnud selgust, kas tegu on loomuomase oskusega või teabega, mis omandatakse aja jooksul.
Kui vanalt hakkab laps grammatikast aru saama?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus Stanfordi ülikooli teadlaste tehtud ja ajakirjas Psychological Science avaldatud uuring kaldub aga pigem viimase poole. Uurimuses analüüsiti uudse statistilise meetodi abil põngerjate keelekasutust ning selgus, et grammatika mõistmine areneb lastel tasakesi kahe esimese eluaasta jooksul.
«Keerukas keelekasutus on midagi sellist, mis inimesi teistest liikidest selgelt eristab. Samal ajal on see aga ka üks suurimaid teaduslikke müsteeriumeid. Laste keele omandamise uurimine aitab meil paremini mõista, mis meist inimese teeb,» ütles uuringu kaasautor professor Michael Frank.
Franki sõnul ei teatud pikalt, kas lapsed saavad grammatikareeglitest aru või imiteerivad nad lihtsalt täiskasvanuid. Selle küsimuse lahendamiseks lõi tema uurimisrühm uue statistilise mudeli, millega mõõdeti laste grammatikaalase arusaama muutumist. 27 lapse kõne uuring näitas, et arusaam arenes pigem aja jooksul, mis viitab sellele, et tegu on õpitava oskusega.
Siiski tõdeb Frank, et kindlamate järelduste tegemiseks tuleks analüüsida suuremaid andmehulkasid. Seda enam, et osa uuringuid näitab just vastupidiseid tulemusi. Uue statistilise meetodi rakendamine suurematele andmehulkadele võiks aga asjasse suuremat selgust tuua. Loomisel on ka laste sõnavara sisaldav andmepank.
Loe põhjalikumalt SIIT.