:format(webp)/nginx/o/2017/02/24/6376617t1he118.jpg)
Võrreldes 1970. aastatega on UV-kiirguse tase Eestis märgatavalt tõusnud. Läbi madalal asuvate kiht- ja kihtsajupilvede jõuab Maale umbes kolmandik kiirgusest, läbi keskmise kõrgusega pilvede aga kaks korda rohkem.
Võrreldes 1970. aastatega on UV-kiirguse tase Eestis märgatavalt tõusnud. Läbi madalal asuvate kiht- ja kihtsajupilvede jõuab Maale umbes kolmandik kiirgusest, läbi keskmise kõrgusega pilvede aga kaks korda rohkem.
Oma hiljuti kaitstud doktoritöös heitis Tartu observatooriumi nooremteadur Margit Aun valgust UV-kiirguse ja pilvede vahelistele seostele, kuid suutis lisaks luua ka uue mudeli, mis näitab minevikus Eestile langenud UV-kiirguse koguseid.
«Sellist analüüsi ei olnud Eestis enne tehtud. Pilvisust ja selle mõju Maale jõudva valguse spektritele on küll uuritud, aga kuna pilved on väga muutuvad ning nende kohta on infot vähe – heal juhul kogus ja tüüp – on seda siiski vähe. Meie eesmärk oli täiendada teadmisi kvantitatiivse mõju kohta,» ütles Aun.