/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
:format(webp)/nginx/o/2016/12/06/6149289t1hdd93.jpg)
Mis juhtub, kui relvad on küll probleemsetes kodudes olemas, ent neid kunagi ei kasutata?
Nähtamatu probleem, mis takistab relvade mõju uurimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii küsib ajakirjale Science antud intervjuus relvade ja koduvägivalla vahelise seose uurija, Pennsylvania Ülikooli tervishoiu professor Susan Sorenson. Tema sõnul keskenduvad teadusuuringud peamiselt füüsilistele vigastustele, ent relvade psühholoogiline mõju jääb koduvägivallaga tegelevates uurimustes sageli tähelepanuta.
Tema uuringud näitavad aga, et tulistamisest kordades sagedamini kasutatakse relva ähvardamiseks. Isegi kui relva füüsilise vigastuse tegemiseks ei kasutata, panustab see hirmu, mis tähendab, et kui vägivald tuleb näiteks rusikahoobi kaudu, on relval ikkagi mõju, sest selle olemasolul kardavad ohvrid veelgi rohkem kodust põgeneda.
Loe põhjalikumalt SIIT.