Tegu ei ole naljaga, teadlased näitasid esimest korda, et mediteerimine aitab hiirtel õnnelikumaks saada.
Tõepoolest: hiired mediteerivad. Kuidas see aga inimesi aitab?
22. veebruar 2017, 06:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See, et mediteerimine aitab depressiooni ja ärevuse vastu, ei ole enam uudis. Uuringud näitavad, et juba neli nädalat mediteerimist muudab inimeste aju ning selle eri osad hakkavad omavahel paremini suhtlema. Teadlased usuvad, et põhjus peitub aju valgeaines. See on piirkond, kus leiavad aset hirmuga seotud reaktsioonid. Just seetõttu arvataksegi, et muutused valgeaines peegeldavad meditatsiooni positiivset mõju – miks meditatsioon aga valgeainet mõjutab, pole veel teda.
Küsimusele vastuse saamiseks korraldasid Oregoni ülikooli teadlased eksperimendi, kus testiti seda, kuivõrd võib lahendus peituda theta ajuvõngetega seotud muutustes – teooriate järgi peaks meditatsioon theta ajuvõnkeid aktiivsemaks muutma isegi pärast mediteerimise lõpetamist, vahendas New Scientist. Theta ajuvõnked seostuvad positiivse vaimse seisundiga. Testis kasutas uurimisrühm optogeneetikat, mis aitab valguse kaudu teatud rakke aktiivsemaks muuta.
Eksperimendi eel mõõdeti hiirte ärevusnäitajaid ja stimuleeriti seejärel valguse teel nende theta ajuvõnkeid. Seejärel asetati hiiri valgustatud karpidesse ning pimedatesse karpidesse. Viimase mõte seisnes selles, et ärevad ja kartlikud hiired kipuvad eelistama pimedamaid karpe.
Vaatlused näitasid, et theta ajuvõngete stimuleerimist saanud hiired olid võrreldes teiste hiirtega vähem ärevad. Nii võib tõesti meditatsiooni positiivne mõju peituda theta võngetes.