/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/03/6307331t1hea08.jpg)
Homme õhtul Eesti aja järgi kell kaheksa avalikustab esmakordselt uued avastused kaugete tähtede ümber tiirlevatest planeetidest ehk eksoplaneetidest.
Ülevaade: mida seni eksoplaneetidest teame?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eksoplaneedid on planeedid, mis ei tiirle ümber Päikese, vaid mõne teise tähe jäänuki või pruuni kääbuse. Mida neist üldse praeguseks teame?
3449 eksoplaneeti on NASA leidnud praeguseks
4696 eksoplaneedi kandidaati on praegu veel kinnitamata
1992. aastal avastavad astronoomid kaks esimest eksoplaneeti. Siiani oli teadlastele teada ainult nende hüpoteetiline olemasolu
2016. aastaks on Maa peal ja kosmoses töötavad teleskoobid leidnud ligi 3500 planeeti. Kosmoseteleskoopidega saab määrata
- planeetide suurust
- planeetide kaugust oma tähest
- planeetide orbiiti ümber tähe
- planeetide temperatuuri
2017. aastal uuritakse kosmoseteleskoopide abil juba teadaolevatele planeetide struktuuri ja atmosfääri
2018. aastal püütakse kosmoseteleskoopidega saada eksoplaneetidest otseseid andmeid, sh uurida keemilisi elemente ja andmeid, sh vett ja võimalikke elu jälgi.
Eksoplaneetide puhul räägitakse palju ka eluvõimalikkusest, eriti on see teemakorda jõudnud viimasel ajal, kui avastati Maa-sarnane planeet Proxima B. Proxima-B muudab eriliseks tõsiasi, et avastatud eksoplaneet on nii lähedal, et sinna saaks saata kosmosesondi – nii lähedal võimaliku kosmilise elu leidmisele ei ole inimkond kunagi varem olnud. Loe Proxima-B kohta täpsemalt SIIT.