:format(webp)/nginx/o/2017/02/20/6359401t1h0bd2.jpg)
Küsimus viikingite tegevuse ulatusest Briti saartel on tekitamas märkimisväärseid lahkhelisid kahe teadusharu vahel, vahendab sciencenordic.com.
DNA vs arheoloogia: kas viikingid ikka asustasid Inglismaad? (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viikingite rüüsteretked Briti saartele on legendaarsed oma jõhkruse ja sageduse poolest, kuid kui palju Põhjala mereröövlid röövitavaid alasid asustasid ja nende elanikkonda geneetiliselt mõjutasid on, on läbi aegade olnud elavaks arutelu- ja uurimisküsimuseks.
2015. aastal avaldatud DNA-uuring on tekitanud aga täiesti uue veelahkme arheoloogide ja geeniteadlaste vahel. Nimelt «julgesid» need geeniandmete põhjal väita, et erinevalt arheoloogiliste ja ajalooliste materjalide põhjal loodud teooriatest oli peamiselt Taani päritolu viikingitel kohalikule genofondile «võrdlemisi väike» mõju.
«Me ei näe siin mingeid selgeid geneetilisi tõendeid Taani viikingite okupatsioonist ja suure osa Inglismaa allutamisest,» kirjutasid geneetikud ajakirjas Nature avaldatud uuringus. Sellise hinnanguga ei saa ajaloolased aga nõustuda.
Ajakirjas Antiquity ilmunud «vastuartikli» kirjutanud arheoloogid Jane Kershaw ja Ellen C. Røyrvik, kes oli ka algse uuringu üks kaasautoritest, teatasid nimelt, et koostatud DNA-analüüs ei arvesta arheoloogide ja ajaloolaste olemasoleva teadmiste pagasiga ning seetõttu ka eksib. Seejuures rõhutas Røyrvik, et ei nõustunud tulemustega juba uuringu koostamise ajal.
Nende tõendusmaterjal – põhjalikud keeleteaduslikud uuringud, kirjalikud allikad ja arheoloogilised avastused, mis kõik toetavad teooriat, et viikingite kohalolek Inglismaal pidi jätma oma jälje. Eriti tugeva tõendina toovad nad välja rohkete taani keele mõjudega inglise keelele. Asustajate arvu hindavad nad vahemikku 20 000-35 000.
«Kui ma Nature’s avaldatud uuringut esmakordselt lugesin, olin koguni veidi šokis – see lihtsalt ei sobinud olemasolevate materjalidega,» ütles üks arheoloogidest Jane Kershaw.
Kuigi nad ei vaidlusta üldist avaldatud Briti saarte geenikaarti, on selle viikingitesse puutuv osa ajaloolaste hinnangul siiski väga küsitav.
Samal ajal on aga geneetikud enda tulemustes kindlad. Tulemused näitasid, et 20 protsenti brittide tänapäevasest geneetilisest koodist pärineb Inglismaa 5. ja 6. sajandil vallutanud anglosaksi hõimudest, kuid taani mõjusid siiski ei paista
«Oleme üsna kindlad, et taani viikingid ei jätnud UK elanikkonna geenidesse olulisi jälgi,» ütles geeniuuringu kaasautor Peter Donnelly.
Vaidlusest on aga koorunud kogu uuringu olulisem probleem – suur osa praegu anglosaksi osaks peetavast materjalist võib tegelikult pärineda hoopis taanlastelt. Tulid ju ka anglosaksi hõimud Inglismaale peamiselt tänase Jüütimaa lõunaosast ehk Lõuna-Taanist.
Seda probleemi tunnistab ka Donnelly.
«Sakside ja taani viikingite geneetilise sisendi ammendav eraldamine on võimatu,» ütles Donnelly, kuid lisas siiski, et jääb oma tulemustele kindlaks, kuna taani võimu all olnud ala ei eristu teistest pea üldse.
Mõlema uuringuga tutvunud California Ülikooli DNA-uurija Rasmus Nielsen nõustus, et DNA-uuringu tulemused on murrangulised ja uudsed, kuid on oma tõlgendustes liiga kaugele läinud.
«Loodan, et see ei jäta nüüd uuringu tehnilise küljega muljetavaldavat tehnilist saavutust varju,» ütles Nielsen.