/nginx/o/2017/02/15/6343203t1h614a.jpg)
Elu jälgi otsiv missiooni maandumispaiga valikul peab lähtuma ka tulevaste missioonide vajadustest.
NASA valis välja 2020. aasta Marsi-missiooni võimalikud maandumispaigad (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2020. aasta tõotab tulla Marsi avastamises ajalooline – kuna just siis on Maa Marsi suhtes kosmoselendudeks kõige soodsamas asendis, plaanivad pea kõik riiklikud kosmoseagentuurid ja ka erafirma SpaceX saata just siis välja oma uurimisalused. NASA 2020. aasta Marsi-missiooni maandumispaiga valik on kaua kestnud protsess. 2015. aastal oli kaalumisel veel 30 erinevat maandumiskohta, kuid möödunud nädalvahetusel Californias toimunud ja kolm päeva kestnud töötoa käigus taandati see juba vaid kolmele.
2020. aasta missiooni peamiseks eesmärgiks on otsida punaselt planeedilt elu jälgi ja valmistada ette tulevasi tagasilennu-missioone, mis tooksid Maale tagasi juba Marsi kivimeid. Kuna tagasilennuga missioonide korraldamine ja Marsilt suveniiride Maale toomine on kaunis kulukas, on juba ettevalmistava missiooni õiges kohas maandamine ülioluline. Nende kahe eesmärgi täitmise optimeerimise nimel maandumispaiga valimine käibki.
/nginx/o/2017/02/15/6343203t1h614a.jpg)
Kolme välja sõelutud valiku seas näib praegu kõige perspektiivikam nn Jezero kraater, mille nõos laius kunagi hiiglaslik, Peipsist pea seitse korda suurem järv. Nõo ajaloo tõttu oletavad teadlased, et selle põhjas on säilinud ka jälgi võimalikest põhjavee mikroobidest.
/nginx/o/2017/02/15/6343205t1h6ffc.jpg)
Teisel kohal on piirkond, mida tuntakse Kirde-Syrtise nime all. Tegemist on endise vulkaaniliselt aktiivse piirkonnaga, mille kuumaveeallikad soojendasid seal kunagi laiunud jääd. Piirkonna geoloogiat iseloomustab kihiline maastik, milles on säilinud ka rohkelt jälgi Marsi geoloogilisest ajaloost.
Kolmandale kohale paigutus aga juba praegu Marsi-kulturite poolt uuritav Columbia küngastik. Spiriti kulgur on kinnitanud, et sealgi asusid kunagi kuumaveeallikad, mistõttu on ka see piirkond jätkuvalt perspektiivikas elutegevuse jälgede leidmise paik.