/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/14/6340001t1hd6a7.jpg)
Kortsud tekivad igal juhul, ükskõik kui väga neid vältida üritame.
Puust ja punaseks video: miks meil kortsud tekivad?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA väljaanne Businsess Insider näitlikustab videos, miks meil kortsud tekivad. Kortsud on nahale vanusega tekkivad jooned ja konarused. Vananemine on nii «sisemine» kui ka «välimine».
Sisemine vananemine tähendab, et pärast 20-aastaseks saamist hakkab meie nahas tekkiva kollageeni osakaal iga aasta kohta ühe protsendi võrra vähenema. Kollageeni vähenemine väljendub kortsudes, rippuvas ja hapras nahas. Välimine vananemine tähendab seetõttu vananemist, mida mõjutavad välised tegurid. Üks neist on näiteks ultraviolettkiirgus. Mida rohkem inimene elu jooksul UV-kiirgusega kokku puutub, seda kiiremini ta vananeb. Põhjus peitub selles, et UV-kiirgus hävitab nahas olevaid ühendusülesandega kudesid ning see kiirendab naha muutumist. Päike tekitab nahale ka laike ning tedretäppe, mis noort jumet veelgi peidavad.
Lisaks UV-kiirgusele kuulub väliste faktorite hulka ka suitsetamine, sest see mõjutab vere ligipääsu nahale ja nii vananeb nahk kiiremini. Veel mängib kortsude tekkimises rolli miimika, sest mida rohkem näoilme muutub, seda enam kortse nahale tekib.
«Iga kord, kui näolihaseid kasutada, tekib naha alla vagu. Mida vanemaks nahk saab, seda rohkem selle elastsus väheneb ning nii ei suuda see ühel hetkel enam vagu taastada ning vagudest saavadki näo püsivad osad,» rääkisid Mayo Kliiniku eksperdid.
Vaata rohkem siit: