:format(webp)/nginx/o/2017/02/14/6339847t1hd82a.jpg)
Leitud ühendid on küll 1970. aastatest keelustatud, kuid nende kontsentratsioon oli suurem kui Hiina ülisaastatud jõgedes. Avastus näitab, et isegi maailmamere kõige kaugemad ja puutumatumad osad ei ole reostuse eest kaitstud, vahendab The Guardian.
Maailmamere suurima süviku põhjast leiti erakordselt suur kogus mürgiseid saasteaineid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/14/6339821t1ha4d0.png)
Maailma merede kõige sügavam koht on Vaikse Ookeani idaosas asuv Mariaani süvik, mille sügavuseks loetakse kõige uuemate andmete järgi 10 902 meetrit. Kuna selles sügavuses ei toimi vee segunemine nii, nagu väiksematel sügavustel,on seni oletatud, et kuigi palju inimtekkelist reostust ja saastet sinna ei jõua. Briti teadlaste värskest uuringust selgub aga, et süviku põhi on oluliselt reostatum kui seni arvatud.
Seda näitab uuring, milles Newcastle’i Ülikooli teadlased tõid mehitamata allveelaeva abil süviku põhjast üles hulga seal elavaid koorikloomi, kelle kudedest leiti mürgiseid kemikaale koguni 50 korda rohkem kui on mõõdetud Hiina raskesti reostatud jõgedes elavatel krabidel.
«Meile meeldib küll mõelda, et maailma ookeanid on inimtegevuset puutumata kauge maailm, kuid meie uuring näitab selgelt, et tegelikkus on väga erinev,» ütles The Guardianile uuringut juhtinud Alan Jamieson. Seejuures on uuritud Mariaani süvik tööstuslikest saasteallikatest sadade kilomeetrite kaugusel.
/nginx/o/2017/02/14/6339767t1h4816.jpg)
Asja teeb tõsisemaks asjaolu, et leitud kemikaalide seas on kaks väga tugevalt toksilist kemikaalide tüüpi, mis on juba 1970. aastatest rahvusvaheliselt keelatud. Tegemist on aga stabiilsete ja mittelagunevate ühenditega, mida tuntakse ka kui POP-ühendeid (ingl persistent organic pollutants – püsivad orgaanilised saasteained).
Ajakirjas Nature Ecology and Evolution avaldatud uuringus käivad teadlased välja teooria, et sellised ained jõuavad ookeanide sügavustesse surnud loomade ja plastiku pikaajalise põhjavajumise tagajärjel. Kuna POPid salvestuvad just rasvkoes, on nende kontsentratsioon kõige kõrgem toiduahela ülaosa liikidel. Kuna tegemist on vetthülgavate ühenditega, jäävad nad ka hõlpsasti plastmassi külge kinni.
Siiski ei ole ainete suur kogus maailmamere sügavaimas süvikus eriline üllatus. «Kui need ained juba süvikusse jõuavad, siis ei ole neil enam kuhugi mujale minna. Üllatav oli aga nende kontsentratsioon loomsetes proovides,» ütles Jamieson.
Mariaani süvikus ja teisteski ookeanide sügavamates ja toiduvaesemates paikades elutsevad aga loomad, kes ei jäta midagi niisama vedelema ning söövad ära iga viimase kui orgaanilise aine kübeme, mis nende alale pudeneb.