/nginx/o/2017/02/13/6338355t1hc2cd.jpg)
Grupp Ameerika teadlasi leidis üllatavalt lihtsakoelise arvutimudeli abil veelgi üllatavama vastuse küsimusele, miks mõned piirkonnad maailmas on teistega võrreldes niivõrd keelerikkad, kirjutab ERR Novaator.
Ootamatu avastus - vihmane kliima ja keelerikkus käivad käsikäes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mudel alustas sellest, et tõmbas kaardile ruudustiku. Ühte ruutu pani ta elama natuke inimesi. Mõned lihtsad reeglid määrasid, kuidas kasvas rahvaarv ja rahvas üle kaardi laiali levis ning erinevad inimrühmad rääkima erisuguseid keeli.
Kui mudel Austraalia kaardil läbi mängiti, kujunes sinna lõpuks 406 kohalikku keelt. Tegelikult on Austraalias põliskeeli 407, nii et üllatavalt täpne tulemus.
Kuidas tuli välja seos vihmaga, võib lähemalt lugeda juba ERR Novaatorist.
Uuring avaldati ajakirjas Global Ecology and Biogeography.