Uuring: karude juuresolekul tapavad hundid vähem saakloomi

Uuringust selgub, et karude juuresolekul väheneb huntide tapahimu. Muutuse selgitamiseks välja käidud hüpoteesid vajavad veel kinnitamist. Foto: Ingo Gerlach/Caters News Agency/Scanpix

Konkurentsi tihenemisel võib kiskjalikkus hoopiski väheneda, vahendab New Scientist.

Üks zooloogide seas levinud teooria on olnud aastaid, et kui hundid ja karud satuvad jahialasid jagama, siis peavad hundid karude tekitatava kahju korvamiseks rohkem jahtima. Värske uuring näitab aga sootuks vastupidiseid tulemusi.

Kokku jälgis Utah ülikooli ökoloog Aimee Tallian koos kolleegidega kaht piirkonda, kus hallhundid ja pruunkarud koos elavad – Yellowstone'i Rahvusparki USA's ja üht katseala Skandinaavias. Tulemus – kui hundid elavad koos karudega, tapavad nad saakloomi vähem kui ilma sellise kiskluskonkurentsita olukordades.

«Üldiselt on oletatud, et kuna ilvesed ja puumad hülgavad karudega kokku sattudes oma saagi, on see nii ka huntidega. Keegi ei olnud seda seost aga järele kontrollinud,» ütles Tallian New Scientistile.

Kuigi sellise käitumise põhjused ei ole veel selged, on Tallianil siiski olemas mõni hüpotees.

Esiteks on talvel huntide põhiliseks saagiloomaks suured imetajad, nagu põdrad. Sellisel juhul hundid karude saabudes tapetud korjuse juurest reeglina põgenevad, kuid kuna põdra luudel on piisavalt liha, ei ole mõtet kohe uut looma jahtima minna – pärast karude lahkumist jätkavad hundid tapetud põdra söömist.

Teine võimalus on seotud asjaoluga, et kevadel ja suvel jahivad nad pigem põdravasikaid. Tegemist on aga väga piiratud ressursiga, kelle üle konkureerimine viib ka jahi edukuse alla.

Tõenäoselt on tegelik selgitus kombinatsioon kahest hüpoteesist, kuigi see vajab lähemat uurimist. Samas on ka selge, et selliste populatsioonide käitumine ja dünaamika on alati keerukas kombinatsioon paljudest teguritest nagu saakloomade rohkus, aastaaegade muutumine, karjasisene sotsiaalne struktuur ja palju muud. Seetõttu ei saa enne põhjalikumaid lisauuringuid teha ka laiemaid üldistusi.

Uuringut kirjeldav teadusartikkel ilmus Kuningliku Seltsi Toimetistes.