/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/10/6327081t1h4261.png)
Kui ümara kujundi peale oli kirjutatud bubu või nurgelise kujundi peale kiki, siis märkasid katseisikud kujundit varem, võrreldes juhtumitega, mil kujundid olid varustatud nendega intuitiivses vastuolus olnud sõnadega.
Bubu ja kiki – sõnad on ümarad või teravad ka inimeste alateadvuses.
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii vahendas ERRi teadusportaal Novaator Singapuri teadlaste, ajakirjas Psychological Science avaldatud uuringutulemusi.
Nn bouba-kiki efekti tuntakse juba umbes 85 aastat ja see seisneb selles, et suurema osa inimeste arvates, ükskõik, mis keelt nad ka räägivad ja millises maailma otsas elavad, sobivad teatud mõttetud häälikujadad, nagu näiteks buba, tähistama ümarajoonelisi abstraktseid kujundeid, teised häälikujadad nagu näiteks kiki aga teravanurgalisi abstraktseid kujundeid.
Kujundid ja neil olnud kiri olid algul hägused, aga muutusid aegamööda selgemaks. Katseisikute ülesandeks oli märku anda, millal nad kujundit märkasid.
Tuli välja, et kui ümara kujundi peale oli kirjutatud bubu või nurgelise kujundi peale kiki, siis märkasid katseisikud kujundit varem, võrreldes juhtumitega, mil kujundid olid varustatud nendega intuitiivses vastuolus olnud sõnadega.
Loe edasi Novaatorist.