/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/10/6326693t1h9a08.jpg)
NASA kavandab Jupiteri jäisele kuule Europa missiooni, et sealt võimalikke elumärke otsida.
NASA tahab Europale elu otsima minna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellist infot andis sel nädalal avaldatud raport Europa uurimise olulisuse kohta. Lootus Jupiteri kuult elu leida peitub 1990ndatel tehtud avastuses, kui selgus, et Europa jäise pinna all võib peituda hiiglaslik soolase veega ookean. Praegu ongi Europa üks kahest Maavälisest paigast, kus ookean kivise merepõhjaga kontakti satub. Teine selline koht on Saturni kuu Enceladus. Kuna need tingimused sarnanevad Maal esinevaga, loodetakse just sealt elu leida.
Nii tahabki NASA tulevikus Europale kulguri saata. Masin peaks kuule maanduma sama «taevakraana» lahendusega nagu 2012. aastal Marsile maandatud Curiosity. Kui missioon õnnestub, saab sellest esimene NASA eluotsimismissioon pärast 1970ndate Marsi uuringuid.
Mis on Europa?
/nginx/o/2017/02/10/6326689t1haf69.jpg)
Europa on Jupiteri kaaslane ning suuruselt ja massilt tema neljas kuu. Europa avastas aastal 1610 Galileo Galilei ja kaaslasele pandi nimi vanakreeka mütoloogia tegelaskuju Europe järgi. Europat on sajandeid vaadeldud maapealsete teleskoopidega ja 1970ndatel hakkati korraldama ka kosmosesondide möödalende.
Kuust pisut väiksem Europa koosneb peamiselt silikaatidest ja sellel on jäätunud veest koor ja võimalik, et ka rauast ja niklist koosnev tuum. Europal on hõre atmosfäär, mis koosneb peamiselt hapnikust. Europal onteadaolevalt kõige siledam pind kõikidest Päikesesüsteemi tahketest taevakehadest. Pinna noore välimuse ja sileduse tõttu arvatakse, et Europa pindmise jääkihi all asub veest koosnev ookean, kus võiks leida maavälist elu.
Lisaks elumärkide otsimisele, oleks missiooni eesmärk uurida seda, kuivõrd suure tõenäosusega võiksid inimesed kunagi Europale elama minna.
Millal Europa missioon alguse saada võiks, pole praegu veel teada. Taolisi raporteid avaldatatakse alati pikalt enne missiooni algust, sest nende eesmärk on aru saada, kuivõrd kulutõhus missioon võiks olla.
Elu võib olla ka Enceladusel
/nginx/o/2017/02/13/6337169t1hda86.jpg)
Nagu enamus tema vendadest ja õdedest on ka ligi 504-kilomeetrise läbimõõduga Enceladus väljast vaadates külm, jäine ja elukõlbmatu. Teadlased oletavad aga, et karmi välispinna all võivad leiduda eluks kõlbulikud tingimused. Cassini uurimisaluse vaatlused on näidanud, et mitte ainult ei pritsi kuu maailmaruumi külma jääpuru – tõenäoselt on tema jäise pinna all ka vedela vee ookean, mida võib soojendada hüdrotermaalne aktiivsus. Vedel vesi on aga üks olulisematest eeldustest elu tekkeks.
Selle pildi tegi Cassini möödunud aasta novembris Enceladusest 130 000 kilomeetri kauguselt, pärast mida veetis see mitu kuud teel Maale ning NASA avaldas selle lõpuks veebruari esimeses pooles.