Ilmateadlane: karge talveilm on ajutine ning lund ei tule

Talv Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Meteroloog Jüri Kameniku sõnul naaseb soojem ilm tõenäoliselt nädala jooksul, sest senine külm temperatuur püsima ei jää ning oodata ei tasu ka lund.  

Ehkki veebruarikuus ei tohiks talveilm inimesi üllatada, tuli eilne pakane siiski küllaltki ootamatult. Miks see nii on, selgitas Postimehe palvel meteoroloog Jüri Kamenik.

Kameniku sõnul iseloomustab tänavust talve (ilmahuvilise Einar Laterei sõnutsi) üldsegi eriline olukord, sest seni valitses Kesk-Euroopas võimas kõrgrõhkkond, mis suunas siinsetele aladele sooja õhku. Tsüklonid ise olid aga sunnitud liikuma üle Skandinaavia põhjatipu.

«Nüüdseks on aga olukord muutunud, sest veebruari algul nihkus kõrgrõhkondade raskuskese mõne päeva vältel Venemaa aladele ja seejärel Skandinaavia kohale. Teisisõnu paiknes Euroopas põhjalikult kanda kinnitanud kõrgrõhkkond ümber põhja ja itta, moodustades kindla ühenduse Siberi kõrgrõhkkonnaga. See on talve teisel poolel üsna tüüpiline olukord ja toob meile karget talveilma ja päikesepaistet, kuid jätkuvalt mitte olulisel määral lund,» selgitas Kamenik.

Mäletatavasti juhtus sarnane olukord ka novembris, mil olukord oli küll märksa ekstreemsem, ent külm ilm ei jäänud püsima siiski ning sama võib ennustada nüüdki. Praegune antitsüklon eraldus Siberi kõrgrõhkkonnast, mis tähendab, et püsivat külma ilmselt ei tule.

Soe ilm naaseb nädalaga 

«Õhutemperatuuri mõttes on see küll talve tagasitulek, aga lund tõenäoliselt ei tule ja kui, siis minimaalselt. Kahjuks ei oska ma kindlalt öelda, kui kaua talvine külm kestab, kuid tõenäoliselt ei ole see püsiv, sest antitsüklon eraldus Siberi kõrgrõhkkonnast ja õhumass selles soojeneb, niisiis soojeneb ka ilm,» ütles Kamenik.

Tema hinnangul taastub endine ilm umbes nädala jooksul  – antitsüklon nihkub lõuna poole, Kesk-Euroopa kohale ja juba vähem kui nädala pärast on sooja jälle kohati viis kraadi. Kui päikest jagub, võime saade veelgi soojema ilma. Ilma soojenemine toob ilmselt ka pilvi juurde, aga mitte sademeid.

Mida ütleb tänavune talv suve kohta?

Kas aga talve põhjal saaks ka suveilma ennustada? Selles suhtes jääb Kamenik skeptiliseks. «Vanarahval on olnud arvamine, et aasta jooksul peab saama teatud koguse soojust, mis on ilmselt ka osade prognooside taga. Aastad pole aga vennad ja ilmade järjepidevus kipub augusti lõpus katkema, varieeruvus on tohutu ja seetõttu ei saa tasakaalu kinnitada. Kuid mine tea,» rääkis ta.

Kamenik soovitab piiluda Marko Kaasiku hooajaprognoosi, mis läheb kokku USA Ookeani ja Atmosfääri Administratsiooni arvutustega. Selle põhjal võib oodata tavalisest soojemat ja ehk ka päikeselisemat kevadet. «Siiski ei maksa unustada näiteks 2013. aastat, kui pakast esines veel märtsi lõpus ja aprilliski või siis 2004. ja 2005. aasta käredaid märtse (minimaalne õhutemperatuur kuni -30 kraadi). On kokkulepe, et Eestis nimetatakse pakaseks õhutemperatuuri -25 °C ja madalamat, mida võib ette tulla novembrist aprillini. Suure muutlikkuse valguses ja mineviku ilma uurides võib veel nii külma ilma ka märtsis tulla, aga kui üldine temperatuurifoon on kõrgem, siis on tõenäosus selleks muidugi väiksem,» lõpetas Kamenik. 

Mis on antitsüklon?

See on kolmemõõtmeline suletud tsirkulatsiooniga õhukeeris, milles õhk liigub põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva; selle keskosas on õhurõhk tüüpiliselt kõige kõrgem. Sageli kasutatakse mõisteid antitsüklon ja kõrgrõhkkond läbisegi ja lihtsuse mõttes tehti seda ka siin. Põhjapoolkeral liigub õhk tsüklonis vastupäeva ja antitsüklonis päripäeva. 

Väga üldiselt ja lihtsalt öeldes põhjustab seda Maa pöörlemisest tingitud Coriolisi efekt, mis kallutab iga liikuva objekti, sh õhu oma esialgsest liikumissuunast põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. See peab koos tsentrifugaaljõuga tasakaalustama õhukeeristes (tsüklonites ja antitsüklonites) gradientjõu. Peale selle tekitab Coriolisi efekt liikumisele ristisuunalise kiirenduse põhjapoolkeral liikumissuunast paremale ja  lõunapoolkeral vasakule. 

Nõnda hakkabki õhk liikuma antitsüklonis (kõrgrõhkkonnas), kus on gradientjõud suunatud keskpunktist väljapoole kõrgema rõhuga alade poole, põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. Tsüklonis on aga gradientjõud suunatud keskpunkti, kus rõhk on väikseim, seega hakkab Coriolisi efekti mõjul õhk liikuma tsüklonis põhjapoolkeral vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva.