Uus materjal selgitab, miks Antarktikast jäine manner sai: põhjus peitub nii hoovuste muutumises, kui ka süsihappegaasi languses.
Miks Antarktika üldsegi jäiseks muutus?
Teadusmaailmas murtakse juba aastaid pead selle üle, kuidas umbes 34 miljoni aasta eest Antarktikas järsku jääkihid tekkisid.
Esimene seletus lähtub kliimamuutustest. 66 miljonit aastat tagasi hakkas süsihappegaasi osakaal Maa atmosfääris püsivalt vähenema, lõpuks tähendas selle langus üha külmemaid temperatuure, mille tagajärjel tekkisidki Antarktika jääväljad.
Teine teooria paneb rõhku aga hoopiski ookeanidele. Selle teooria esindajad usuvad, et kui Atlandi ja Vaikset ookeani ühendav Drake’i väin 35 miljoni aasta eest märgatavalt süvenes, tõi see kaasa ka tagasipöördumatud muutused ookeanivee liikumises. Nii hakkas soojem vesi põhja poole liikuma ning Antarktika ja Lõuna-Ameerika mandri vahele tekkis külm veekiht, mis takistas soojemal, vähemsoolasel veel Antakrtikani jõuda. Selle tulemusel hakkas sealne eraldunud maamassiiv aina külmemaks muutuma ja nii tekkisid lõpuks Antarktika jääväljad.
Huvitaval kombel pole aga neid kahte seletust enne kokku pandud. Sel nädalal avaldasid aga McGilli Ülikooli teadlased ajakirjas Nature Geoscience artikli, kus nad põhjendavad, kuidas kaks teooriat omavahel seostuvad.
Artikli autorite sõnul põhjustas Drake’i väina süvenemine muutused, mis hakkasid sooja ookeanivett viima pigem põhjapoolkera poole. Autorid toovad aga välja, et need samad muudatused ookeanivetes tõid kaasa ka vihmasadude sagenemise, mis omakorda süsihappegaasi osakaalu atmosfääris veelgi vähendas. Põhjus peitub selles, et vihmasadu kulutab kive, ent selle käigus ladestub atmosfääris leiduv süsihappegaas tasapisi kividesse.
Uuringu ühe autori, Galen Halversoni sõnul pole neid selgitusi varem kokku pandud, sest mõlemad protsessid toimusid ajaloolises mõttes nii erinevatel aegadel – hoovused muutuvad tuhandete aastatega, kivide kulutamiseks läheb aga sadu tuhandeid aastaid.
Loe täpsemalt SIIT.