/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/03/6306651t1h5572.jpg)
Aju uuringud näitavad, miks inimesi valjud mälumishääled vihale ajavad – tegu on misofoonia nimelise haigusega, kus inimesed teatud tüüpi helisid ei talu.
Teadlased avastasid põhjuse, miks valjult söömine inimesi närvi ajab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks võib inimese ajus negatiivse reaktsiooni tekitada hingamise, söömise ja krabisemisega seotud hääled, vahendas BBC. Asi pole pelgalt tüdimuses, vaid hääled tunduvad inimestele nii võimatud, et nad peavad nende eest kohe põgenema.
Haiguse uurimiseks, analüüsisid Suurbritannia teadlased 20 misofoonia käes kannatava inimese aju ning võrdlesid tulemusi 22 tavalise inimese ajupiltidega. Eksperimendi jooksul skanniti osaliste ajusid MRI masinaga, mängides neile samal ajal erinevaid helisid, nende hulgas näiteks vihmasadu, karjumist või siis konkreetseid hääli, mis olid osalist varasema kogemuse põhjalnärvi ajanud.
Ajakirjas Current Biology avaldatud tulemused näitavad, et misofoonia käes kannatavate inimeste puhul muutus emotsioonidega seotud ajupiirkond üleliia aktiivseks. Lisaks sellele ühendus seal alas toimuv ajutegevus ülejäänud ajuga teisiti kui tervete inimeste ajudes.
Uuringu autorid selgitasid BBC-le, et selline seaduspära tekkis just nende häälte puhul, mida inimesed olid ise varasemalt häirivana välja toonud.
«Enamasti tekib neis viha – mitte vastikus, vaid just viha. Algul tundub see normaalse reaktsioonina, ent siis keeb see üle,» selgitas Newcastle Ülikooli teadlane Sukhbinder Kumar.
Aju-uuringutega loodavad teadlased haigusele ravi leida, sest seni neid inimesi aidata ei saa. Ühe võimalusena nähakse ajju madala intensiivsusega elektri laskmist.