Enneolematu uuring: kaksikutest astronautide keha pärast aastat kosmoses

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kaksikutest astronaudid Scott (vasakul) ja Mark Kelly.
Kaksikutest astronaudid Scott (vasakul) ja Mark Kelly. Foto: PAT SULLIVAN/AP

Kaksikutest astornautide uurimine näitas, et kosmoses veedetud aeg mõjutab kogu keha, alustades geneetikast ja lõpetades kõhus elavate mikrobioomidega. Geeniuuringud võivad tulevikus aidata astronaute kosmoselennuks paremini ette valmistada.

NASA käes on enneolematu uurimismaterjal. Nimelt on nendeni jõudnud esimesed tulemused aasta rahvusvahelises kosmosejaamas veetnud Scott Kelly tervise kohta. Analüüs on eriline, sest Scotti kaksikvend Mark on samuti astronaut, kes nii pikalt kosmoses käinud ei ole – tema veetis Maalt väljaspool 54 päeva. Igal juhul tekib aga näol Scotti kõrvale ideaalne võrdlusmaterjal, sest meestel on sama genoom ning sarnased elukogemused.

Eelmisel nädalal teataski NASA, et esimesed tulemused Kelly tervise kohta on teada, vahendas Nature. Meeste näitajaid mõõdeti nii Scotti kosmoses oleku ajal kui ka enne ja pärast minekut. Esmane analüüs näitab, et Scotti geneetikas on toimunud muutused ja tõenäoliselt on need seotud kosmoses veedetud ajaga. Erinevused algavad kromosoomidest ning lõpevad nende kõhus elavate mikrobioomidega. Andmed on nii värsked, et osa neist veel töödeldakse.

Kosmos või loomulik kadu?

Nüüd peavadki teadlased aru saama, kui suures osas põhjustasid neid muutusi kosmoses veedetud aeg ja kui palju saab kirjutada loomulike muutuste alla. Lisaks sellele tuleb meeles pidada, et Kellyde eripärad ei pruugi kehtida kõigi inimeste suhtes. Samas on märkimisväärne juba seegi, et astronaudi geneetikat kosmoses uurida suudeti.

Tulemustest ilmneb, et kosmoses veedetud aja jooksul näitas  Scotti puhul DNA metülatsioon vähenemise märke, ent Marki puhul vastupidiselt suurenes. DNA metülatsioon on protsess, mis mõjutab oluliselt rakkude arenemist. Scotti naastes jõudsid mõlema mehe näitajad aga lennueelsele tasemele. Teadlased ei tea veel, kuidas seda seletada.

Igal juhul on aga geeniuuringud oluline infomaterjal, sest personaalmeditsiini arenedes võiks astronaute enne lendu paremini ette valmistada. Näiteks võiks enne Marsile minekut astronaute geneetiliselt testida, mõistmaks missugustel inimestel on suurem vastuvõtlikkus vähile.

Samas ei saa selle uuringu täielikku materjali kunagi avaldada, sest see läheks vastuollu privaatsuspõhimõtetega, kuna tegu on kahe konkreetse inimese terviseandmetega.

Mida kauem kosmoses, seda rohkem aju muutub 

Täna ilmus aga astronautide kohta teinegi uuring. Nimelt skannisid Michigani Ülikooli teadlased astronautide ajusid enne ja pärast kosmosesse minekut ning tulemused näitavad, et kosmoseskäik pani astronautide ajud kokku tõmbuma ja seejärel laienema. See on oluline avastus, kuna võib seletada ajuga seotud haiguste teket ja kulgu.

Uurimuse käigus analüüsiti 26 astronaudi aju. Neist 12 veetis kosmoses kaks nädalat, 14 aga kuus kuud. Tulemused näitasid, et aju hallaine osakaal võis suurenda või väheneda ning muutuste tugevus sõltus kosmoses veedetud ajast – mida kauem Maalt ära oldi, seda rohkem inimese aju muutus.

Ajude analüüsist ilmnes seegi, et hallaine osakaal suurenes näiteks neis aju osades, mis seostuvad jalgade liigutamisega. Töö autorite sõnul võib see tulla keha püüust mikrogravitatsiooni tingimustes hakkama saada.

Tagasi üles