Enim koolitulistamisi juhtub tööpuuduse kõrgaegadel

Politsei otsib läbi koolitulistamise käigus evakueeritud üliõpilast. Tulistamine toimus mullu 1.juunil California Ülikooli kampuses ning selle käigus sai surma kolm inimest. Foto: Christopher Weber/AP

Värske uuring näitab, et USA koolitulistamiste arv suureneb koos tööpuuduse sagenemisega. Ka oli tulistajate eesmärk maha lasta konkreetseid inimesei. 

Nii selgus analüüsist, mis hõlmas USA ülikoolides ja üldhariduskoolides toimunud 381 koolitulistamist aastatel 1990 – 2013. Sinna hulka arvestati ka kogemata tulistatud laske, vahendas New Scientist ajakirjas Nature Human Behaviour ilmunud uuringut. Andmed näitasid, et enim koolitulistamisi esines aastatel 1992 – 1994 ja 2007 – 2013. Neid ajavahemikke iseloomustab ka tööpuuduse tõus. Lisaks sellele seostus koolitulistamistega ka madalam tarbijausaldus ning kodulaenu maksete tasumisega raskuses olnud inimeste arvu suurenemine.

«Meie uuring näitab, et relvavägivald võib olla seotud töötuse suurenemisega kaasneva pettumuse ja meeleheite tundega, ajal, kus hariduse omandamine ei taga tööd,» selgitas ajakirjale New Scientist Northwesterni Ülikooli teadlane John Hagan.

Veel näitas uuring, et enamik koolitulistamisi on suunatud konkreetsete isikute vastu ning keskmiselt kaotas koolitulistamises elu üks inimene ning 6,3 protsenti koolitulistamisi lõppes kolme või enama surmaga.

Kaks kolmandikku tulitamisi leidis aset linnastunud aladel ning enim tulistamisi registreeriti New Yorgis, Detroidis, Chicagos, Memphises, Los Angeleses ja Houstonis. Kui 1990ndatel kannatasid koolitulistamiste käes peamiselt põhi-ja keskkoolid, siis viimastel aastatel on sagenenud tulistamised ülkoolides ja kolledžites. Uuringu autorid selgitavad seda trendi tööturu halvenemisega.