/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
Eelmisel aastal üllatas kõiki Amazonase jõest leitud korallrahu. Pikalt usuti, et neid jões ei eksisteeri. Nüüd avaldas keskkonnaorganisatsioon Greenpeace kõnealusest korallrahust esimesed fotod.
Galerii: esimesed imelised fotod Amazonase korallrahust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varem ei olnud tõendeid, et korallid suudaksid mudases vees, kus tekib ka palju setet, ellu jääda. Korallid elutsevad tavaliselt päikeselistes paikades, kus vesi on selge ja soolane.
Amazonase põhjas asuv korallrahu on aga ligi 9500 ruutkilomeetri suurune.
Okeanograafid avastasid, et korallrahu ei olnud nii liigirikas kui teised temasarnased ookeanivetes. Siiski leiti sealt 73 liiki kalasid, 60 liiki käsnasid, meritähti ja vähilisi. Korallrahu on 900 kilomeetrit pikk ning ulatub 30–120 meetri sügavusele.
«See korallrahu on oluline mitmel põhjusel: ta kasutab ainulaadsel moel valgust ning samuti iseloomustavad seda konkreetsed füsiokeemilised veetingimused. Korallrahus peitub tohutu uute liikide potentsiaal ja see on Amazonase jõe kalameeste elatuse seisukohast väga oluline leid,» ütles Pará ülikooli teadur Nils Asp, kelle uurimisrühm parasjagu korallrahu analüüsib. Seni on korallrahu ökosüsteemist kaardistatud üksnes viis protsenti.
Samal ajal plaanitakse piirkonnas alustada ka uuringuid naftapuurimiseks, sest seal hinnatakse olevat ligi 15–20 miljardit barrelit naftat. See teeb mõistagi keskkonnakaitsjaid murelikuks, sest naftapuurimine võib tähendada naftareostuse riski.